Pool kohtualustest pääseb vanglast

 (23)

Eesti kohtutest mullu läbi käinud ligi 12.000 süüalusest pääses enam kui pool vanglakaritusest, sest kohtunikud mõistsid neile kas tingimisi karistuse või trahvi.

Tallinna linnakohtu esinaine Helve Särgava ütles Postimehele, et tingimisi karistuste suur osakaal seondub otseselt 1998. aasta 1. mail käivitunud kriminaalhooldussüsteemiga.

Siis asusid tööle ametnikud, kelle ülesanne on teostada järelevalvet kuriteo toime pannute üle ja neile õigeid elumõtteid teadvustada.

“See on ju igale inimesele teada, et ega vangla kedagi paremaks muudaks,” ütles Särgava.

Ta lisas, et kui inimene paneb kuriteo toime esimest korda ja kuritegu on teise või kolmanda astme oma ehk kergem, on tingimisi karistamine õigustatud.

Siiski suurenes vabaduskaotuslike karistuste osakaal kõigist karistustest mullu 2000. aastaga võrreldes mõnevõrra ning ulatus 25,3 protsendini.

Rahatrahvide osa vähenes veidi ja oli 25,1 protsenti.

Tingimisi vabaduskaotuse määrasid kohtud 43,5 protsendil juhtudest.

Arestide, karistuste kandmisest vabastamise ning teatud ametikohtadel töötamise keelu osakaal oli väiksem.

Kokku oli mullu kohtu all 11.890 isikut, kellest mõisteti süüdi 11.277