Pool aastat tagasi tuttava firmalt korteris ehitustöid tellinud noored istuvad siiani kastide otsas

 (319)
Vaata fotosid poolikuks jäänud ehitusest
Ehitus
EhitusFoto: erakogu

Tuttava firmalt vannitoa ja elutoa remonti tellinud noored on ettevõttele raha ära maksnud, kuid on vastutasuks saanud hooletult tehtud töö. Puuduste kõrvaldamise küsimuses pole osapooled siiani üksmeelele jõudnud.

"Tagantjärele mõistame, et selle pärast läkski meil nii halvasti, et tuttava valisime. Usaldasime ta juttu ja lubadusi rohkem kui võõra juttu," võttis kuid kestnud vaidlused ja lahendamata olukorra kokku Katre Kokk.

Elukaaslased Katre Kokk ja Andreas Raudsepp kolisid Andrease pere korterisse Tallinnas Kristiines. Korteris tehti viimati remonti 12 aastat tagasi ning paar soovis ühisele kodule anda uus hingamine. Kui lihtsamad ehitus- ja viimistlustööd tundusid noortele jõukohased, siis peenemad tööd, nagu näiteks elutoa remont ning vannitoa lammutus ja ehitamine, usaldati oma ala spetsialistide kätte.

Ehitustöödeks palgati Katre Koka tuttava Simo Protteni firma Option OÜ, lepingu allkirjastas Andreas 24. augustil 2016. Tööde valmimistähtajaks ehk päevaks, mil paar pidi saama korterisse sisse kolida, lepiti kokku 1. november 2016. Siis algasid pihta sekeldused. "Tegemata olid suuremad tööd: vannituba ja maalritöö," meenutas paar. Kuna tegemist oli tuttavaga, tuldi viivitustele vastu ja lepiti ehitustööde valmimiseks kokku veel kaks tähtaega: esmalt 28. november ja siis 14. detsember. Kahe tähtaja vahel jõudis paar kaks nädalat USAs puhkusel veeta. Eestisse tagasi tulles vaatas neile vastu juba lootusetuks tegev vaatepilt: töö nägi välja pehmelt öeldes poolik, kuid ometi oli kogu raha töö eest makstud.

"Need pistikud ja muud asjad saame ise korda tehtud. Kuigi kui tahaks, võiks seal ilmselt kõik laiali lammutada, kuna tööde kvaliteet ei kannata mingit kriitikat: seinad pole sirgu aetud, põrandaid pole korralikult valatud, karniisivalgustus ei tööta, elektripistikud pole piisavalt tugevasti seina külge kinnitatud ja logisevad, samuti ka lülitid," kirjeldas Katre Kokk.

Neljandat suusõnalist kokkulepet - antud juhul puuduste kõrvaldamise lepet - paar nii lihtsalt anda ei soovinud ning nii koostati kirjalik dokument. Sellega firma esindaja Simo Protten nõus ei olnud ning esitas 30. detsembril 2016 omapoolsed lahendused puuduste kõrvaldamiseks, kus tegi ettepaneku näiteks kontrollida ja seadistada paika lülitid ja pistikud, kõrvaldada köögi ja elutoa ukse vahelise ebatasasuse - et saaks põrandakatet paigaldada -,värvida ära elutoa ja koridori seinad ning kamina.

Vannitoas oleva kaose lahendamiseks soovitas Simo Protten paaril valida sobiv ehitaja plaatimistöödeks. "Sellest tulenevalt korvame eelnevalt meiega kooskõlastatud hinnapakkumise, mis peab olema võrdväärne antud töö eest tasutud summale," oli Protteni seisukohaks. Nimelt tähendanuks see esialgse ettepaneku järgi 1200 eurot puuduste kõrvaldamiseks: lammutustööde eest 200 eurot ning plaatimisele ja eeltöödeks tasutud 600 eurot, lisaks lubas Protten korvata ostetud plaatide ja vuugisegude kulu, mis oli umbes 300-400 eurot. "Selle pakkumisega meie ei nõustunud, sest ilmselgelt ei ole see kuidagi normaalne ega lahenda antud probleemi," oli Katre ja Andrease seisukohaks.

Ümbertegemine nõuab vähemalt 2500 eurot

Nimelt seadis taoline pakkumine Katre ja Andrease olukorda, kus teoreetiliselt peaks nende vannituba valmis olema, suur summa - 4225 eurot - kogu remondi eest makstud, kuid ehitusfirma äparduste tõttu peavad nad veel üle 1000 euro lisaraha leidma. "Uue ehitaja tehtavate tööde kogukulu peab olema võrdväärne sellega, mis tema maksis oma töömehele. See on absurdne ning seda ei saa ta ju tegelikult nõuda," kommenteeris paar Protteni ettepanekut.

Kuna noortel vannitoa ehitamise varasem kogemus puudus, kutsusid nad tehtud tööd hindama kaks plaadifirmat: Kirkeval OÜ ja Plaadisheffid OÜ. "Nende hinnang tehtud tööle oli ühene - antud vannituba on põhimõtteliselt igas aspektis valesti tehtud ning vannituba tuleb maha lammutada ja uuesti kõik seinad sirgeks ajada, põrandale mõistlik kalle tekitada, torude paiknemisele leida mõistlik lahendus, ripplagi uuesti paigaldada, pesumasina välja- ja sissevoolule leida parem lahendus ja loomulikult korralik plaatimine, vuukimine ja silikoonimine. Mõlemad firmad ütlesid, et see vannituba on üks hullemaid, mida nad oma silmaga näinud on," kirjeldas paar.

Plaadisheffid OÜ tegi pakkumise 3200 eurot pluss plaadid. See pakkumine edastati 3. jaanuaril Simo Prottenile, et saada kooskõlastus ning et võimalikult kiiresti vannitoa lammutus- ja ehitustöödega taas alustada. Plaadisheffide pakkumisest nädal aega hiljem tegi pisut odavama pakkumise Kirkeval OÜ: 2500 eurot pluss plaadid.

Pärast 3. jaanuarit polnud noortel endi sõnul Simo Protteniga mingit normaalset ja edasiviivat suhtust vannitoa asjus. "Ilmselge on meie jaoks see, et tema välja toodud summade eest ei ole võimalik seda tööd parandada ja uuesti teha. Samuti ei ole ta teinud mingit ettepanekut kasvõi oma väljatoodud summade tagastamiseks meile," kirjeldas paar. Võlaõigusseaduses on kirjas, et taolises olukorras peab töövõtja antud töö ümbertegemisega lisanduvad kulud katma. "Kuna asju ei ole mõtet lahti pakkida, elame suurte kastide hunniku otsas. Mis ei ole ka inimlik," lisas Katre.

Simo Protten tunnistab 30. detsembril Katrele ja Andreasele saadetud kirjas töövõtjana vastutust, kuid juhib tähelepanu järgmisele asjaolule: "Tasumise aluseks on tööde vastuvõtmine tellija poolt." See tähendab, et kuna Katre ja Andreas on kogu summa ettevõttele tasunud, on nad töö vastu võtnud ja sellega rahul. "Igasuguste üleliigsete vaidluste tagajärg saab vaid olla viivitus ja seda ei soovi kindlasti me kumbki. Soovin selle tekkinud olukorra meeldivalt ja kiirelt lahendada, seepärast on ka kõik ettepanekud ja soovid Teie poolt oodatud!" oli Simo Protteni vastuseks.

Töö võeti vastu

Noored tasusid enne tööde alustamist Protteni ettevõttele 2250 eurot. Lepingus oli kirjas, et järgnev makse - 1000 eurot - tasutakse vannitoa valmimisel ja viimane 1000 eurot kogu projekti lõpetamisel. Simo Protteni palvel tasusid noored talle oktoobris enne vannitoa valmimist ning enne reisi (28. november - 14. detsember 2016) 500 eurot. Edasist - ehk seda, kuidas Andreas ja Katre justkui nõustusid tehtud tööga, töö vastu võtsid - kirjeldavad noored järgmiselt: "Viimaseks makseks palus ta jätta kõik raha Andrease vanemate kätte ja rääkis, et nende kuupäevadega on selline ebaõnn, et kõik asjad saavad valmis täpselt siis, kui me reisil ja tal oleks hädasti vaja seda raha, et töömeestele maksta. Oma hea jutuga suutiski ta vanemad niimoodi ära rääkida, et sai selle raha neilt kätte. Tagantjärele mõistame, et viivitas meelega nende töödega nii kaua, kuni me ise ära läheme, ta oli teadlik, mis kuupäeval me Eestist lahkuma. Ta teadis väga hästi, et meie ei oleks talle seda raha maksnud sellise töö kvaliteedi eest," kirjeldas paar.

Ilma Simo Protteni nõusolekuta ei saa paar ka palgata uut ehitusfirmat. 5. jaanuaril teatas Simo Protten, et edaspidi käib suhtlus tema advokaadi kaudu ning mingit lahendust ei ole olukorrale tänaseks saabunud.

Protten: oleme pakkunud eri võimalusi olukorra lahenduseks

Delfi küsis Simo Prottenil selgitada, miks ei saadud tööd tähtajaks valmis; kui suurt rolli mängis viivituse juures asjaolu, et tegemist oli tuttavate klientidega; miks ei suutnud Simo Protteni firma korralikku tööd teha - vannitoas tehtud pilte vaadates on näha ebaprofessionaalset tööd; missuguseid lahendusi näeb ettevõtja ning kes töö tegi - kas Simo Protten isiklikult või keegi teine.

Lisaks palus Delfi Simo Prottenil kommenteerida ehitustööde eest raha kättesaamise episoodi, kui saadi sularaha Andrease vanemate käest. Juriidilises mõttes tähendab see, et tellija võttis töö vastu, kuid tegelikult oli töö poolik ning puudused kõrvaldamatud. Delfi tahtis teada, kas see tegevus ei tundu ebaeetilise tegevusena. Avaldame Protteni vastuse täismahus:

Tänan Teid, et tunnete huvi selle keerulise olukorra vastu ja pöördusite ka meie poole kommentaaride saamiseks.

Antud juhul saan aru, et Teieni on jõudnud ühe osapoole versioon olukorrast ja sellisel juhul on tõesti raske ehk erapooletuks jääda.

Teie poolt esitatud viimase küsimuse viimasest lõigust võib järeldada, et kahjuks olete Te juba oma seisukoha antud küsimuses võtnud ja samuti puudub veendumus Teie erapooletuses antud küsimuses.

Kuna antud juhtumi teine osapool on meile juba ka kinnitanud, et küsimuse edasine arutelu toimub kohtu vahendusel, siis sellest tingitult soovitas meie jurist kolmandatele osapooltele kommentaare enne jõustunud kohtuotsuseta mitte jagada.

Ainus asi mida me saame kinnitada ja samuti Teie kontrollida (juhul kui teine osapool võimaldab tutvuda Teil moonutamata kirjavahetustega) on see, et me oleme omalt poolt pakkunud neile korduvalt erinevaid võimalusi olukorra lahendamiseks. Meie juristil on need vestlused dokumenteeritud ja kontrollitud.

Sellest lähtuvalt palume ilma täpsemate asjaoludega tutvumata ja ilma kehtiva kohtuotsusta antud teemal mitte ühtegi artiklit avaldada. Vastasel juhul kinnitati, et meil on alust pöörduda samuti kohtu poole laimamise ja firma maine kahjustamise eest.

Loodame siiralt, et see asi saaks lahendatud ka Teisele osapoolele sobivatel tingimuste ning oleme valmis endiselt pakkuma varasemalt lubatud lahendusi!

Tarbijakaitseamet: kaebused tekivad vähese kogemuse ja teadlikkuse pinnalt

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda selgitas, et töövõtulepingust tulenevaid vaidlusi tuleb sageli ette. Ka ehitusalased vaidlused ei ole erandlikud:

Valdavalt tekivad ehitusalased kaebused tarbijate vähese kogemuse ja teadlikkuse pinnalt. Tööd tellides pööratakse rohkem tähelepanu hinnale, usaldatakse kusagilt saadud soovitusi jms. Sageli ei mõelda ette, mis saab, kui kõik ei lähe nii, nagu algselt soovitud ja kokku lepitud.

Töövõtulepinguga ehitustööde tellimise korral on tarbijal õigus esitada pretensioon kahe aasta jooksul ning eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise hetkel. See tähendab, et lepingu kohast täitmist peab tõendama kaupleja kahe aasta jooksul.

Remondi- ja ehitustööde võtmisel on soovituslik tellida töö äriühingutelt ja mitte eraisikutelt. Enne lepingu sõlmimist tasub võtta pakkumisi mitmelt firmalt ja seejuures tähele panna asjaolu, kas firmal on olemas omad töövahendid või tuleb need muretseda tarbijal. Ühtlasi tuleb kokku leppida ehitusmaterjalide osas: kes toob ehitusmaterjalid ja kas ehitusmaterjalide hind on pakkumise sees või tuleb tarbijal endal ehitusmaterjalid osta ja kohale tuua.

Sularahas tasumise korral tuleb alati küsida vastu kviitung ja kontrollida, et sellele oleks märgitud ettevõtja rekvisiidid. On juhtumeid, kus tarbija arvab, et tööd osutab talle äriühing, kuid puudub kirjalik leping. Tasu on aga sularahas tasutud kellegi kätte kviitungit saamata (või tehtud ülekanne eraisiku pangakontole). Sellisel juhul ei ole võimalik tarbijat aidata, kuna tal puuduvad lepingulist suhet tõendavad dokumendid ja väidetav äriühing loomulikult eitab lepingu olemasolu. Sellisel juhul jääb tarbijal võimalus pöörduda pettuse kahtluse korral politsei poole või kohtusse, sõltuvalt konkreetsest juhtumist.

Remondi- ja ehitustööde lepingutes tuleks kindlasti võimalikult täpselt märkida, millised tööd on kaupleja kohustuseks. Pikka aega kestvate remondi- ja ehitustööde korral võib tööde teostaja soovida vahepeal vaherahasid, mis tuleks samuti täpselt kokku leppida ja kirjalikult vormistada. See tähendab, kas vaheraha tasutakse teatud perioodi pärast või tasutakse vaheraha teatud töö tegemise valmimisel. Näiteks kogu korteri remondi puhul lepitakse kokku, et iga ruumi valmimisel tasutakse mingi summa jne.

Tarbijal on õigus nõuda töö parandamist või uue töö tegemist. Lisaks on tal õigus:
1. nõuda kohustuse täitmist;
2. oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;
3. nõuda kahju hüvitamist;
4. taganeda lepingust või öelda leping üles;
5. alandada hinda;
6. rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Paar näidet elust enesest:

Kaupleja paigaldas kanalisatsioonitoru koos vahekaevudega. Ehitusjärgselt ilmnes, et töö oi täiesti puudulik - toru oli täispikkuses paigaldatud tagurpidi, vahekaevud on paigaldatud tagurpidi, kanalitoru 22-protsendiline läbivajumine, kanalitoru pikinihe, kanalitoru deformatsioon. Kaupleja tunnistas tarbijale puudusi ja lubas need ka parandada, kuid kaheksa kuu jooksul seda ei teinud ja siis kadus üldse silmapiirilt. Tarbijakaitseametil õnnestus siiski kauplejalt saada vastus, aga kaupleja nõudis dokumente, mis tõestaks, et tema on selle töö teinud. Kaupleja väitel tema seda tööd teinud ja raha saanud ei ole ning ei saa üldse aru, millest jutt käib. Paraku tarbijal ei olnud tööd tõendavaid ja tasumise kohta käivaid dokumente, kuna lepingut ei sõlmitud ja töö eest tasus sularahas. Kuna antud juhul kaupleja eitas lepingulise suhte olemasolu, ei olnud võimalik tarbijat aidata. Nõude suurus 2100 €.

Teine näide. Korteri remondi käigus purunes veetoru ja uputas lisaks tarbija korterile ka naaberkorterid. Samas olid remondi teostamisega seonduvad asjaolud tõendamata, mis tähendas tunnistajate ülekuulamist, mis väljus tarbijavaidluste komisjoni pädevusest. Komisjoni sekretariaadi soovitusel pöördus tarbija kohtusse.