Pomerants: vene ajakirjanikud võiks aktiivsemad olla
Teema tõi taas päevakorrale Ida-Viru maavanem Riho Breivel, kes nentis BNS-ile antud intervjuus, et valdav osa Ida-Virumaa venekeelsetest elanikest on Venemaa inforuumis ega hakka kunagi Eesti teabekanaleid kasutama. Muu hulgas tunnistas Breivel, et tema poolt ETV2 venekeelsele programmile pandud lootus osutus asjatuks, sest Ida-Virumaal lihtsalt ei vaadata seda kanalit.
Siseministri sõnul aga polegi ETV2-le venekeelse rahvastiku teavitamisel keskset rolli ette nähtud. „Kindlasti ei ole ETV2 telg, mille ümber saaks venekeelse elanikkonna informeerimise ehitada. See on lihtsalt üks täiendavaid võimalusi ja Rahvusringhäälingu inimesed on ise samuti sellesse loovalt suhtunud — näiteks venekeelne „Aktuaalne kaamera“ on eetris ka 3+ kanalil. See on vaid üks pisike osa kogu loost,“ selgitas Pomerants.
„Ma polegi kindel, kas peaks olema üks konkreetne häälekandja või kanal. Minu arust on küsimus hoopis see, kuidas Eesti riik suudab info pakkumist tekitada. Kui palju on inimesi, kes suudavad suhelda kohaliku venekeelse meediaga — ükskõik kellele ta kuulub. Kui palju on jagatavat materjali. Kuidas varustada uudistega venekeelset ERR-i uudisteportaali jne,“ nentis siseminister.
Pomerantsi kinnitusel võiks riigile olla samamoodi partneriks ka kohalikud kaabel-TV kanalid, millele Breivel soovitas rohkem tähelepanu pöörata. „Meie asi on infot pakkuda ja siis on ükskõik millisel meediakanalil võimalik seda kasutada. Kõik, kes üles korjavad, on teretulnud. Kindlasti on ühe infoallika roll ka Ida-Viru maavanemal, kes on ise kogu aeg n-ö põllu peal kohal,“ jätkas siseminister.
“Need ei ole kahe vastasseina naelad”
Lisaks paremale infojagamisele soovitas Pomerants ka vene ajakirjanikel endil aktiivsem olla. Tema sõnul peaks need inimesed, kes töötavad venekeelses meedias, olema sama julged, kui eestikeelsete väljaannete ajakirjanikud.
“Mulle helistatakse Delfist, Postimehest, Õhtulehest, kuid seda, et helistab venekeelne ajakirjanik, juhtub suhteliselt harvem. Ma usun, et põhjuseks pole mitte soov olla teises meediaruumis, vaid harjumuse puudumine,“ arvas siseminister.
Tänavu kevadel venekeelse elanikkonna teavitamise probleemi tõstatanud ja selle ka valitsuse Ida-Viru tegevuskavva kirjutanud Pomerants pole nõus Narva linnavolikogu esimehe Mihhail Stalnuhhiniga, kes leidis, et info kättesaadavus on rasketes majandusoludes teisejärguline küsimus.
„See on kahtlemata õige, et tööpuudus ja sotsiaalsed probleemid on olulised, kuid tähtis on ka ümbritsev õhustik ja meediaruum ehk mismoodi inimesi nendest küsimustest teavitatakse. Kindlasti on infoväli samuti oluline tööleidmise võimaluste selgitamisel ja üldse selle kirjeldamisel, mida riigil pakkuda on,“ nentis siseminister. „Need ei ole eraldi asjad või n-ö kahe vastasseina naelad. Need ei konkureeri omavahel.“
