Pomerants moodustas aasnelgi ja kuninga-kuuskjala püsielupaiga

 (4)
Aasnelk
AasnelkFoto: Rauno Volmar

Keskkonnaminister Marko Pomerants allkirjastas määruse, millega moodustatakse Harjumaal Loo alevikus aasnelgi ja kuninga-kuuskjala püsielupaik.

Aasnelk ja kuninga-kuuskjalg kuuluvad Eesti punases nimestikus ohustatud liikide kategooriasse ning nende soodsa seisundi tagamiseks tuleb nende esinduslikud kasvukohad kaitse alla võtta, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

Aasnelk (Dianthus superbus) on nelgiliste sugukonda kuuluv looduskaitsealune soontaimeliik, mis kasvab Eestis paiguti. Liigi leiukohtade arv on oluliselt vähenenud ning Põhja-Eesti levila Tallinnast ida poole jääv osa peaaegu hävinenud.

Põhilised aasnelki ja tema kasvukohti ohustavad tegurid on kaevandamine, ehitustegevus ja kasvukohtade võsastumine. Aasnelgi kasvukohad on loopealsed ja niidud, vähemal määral puisniidud.

Kuna Loo loopealsetel on Eestis esinduslikemad ja arvukaimad aasnelgi populatsioonid, kus leidub kümneid tuhandeid taimi, siis on sinna püsielupaiga moodustamine liigi soodsa seisundi tagamiseks väga oluline.

Kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum) on mailaseliste sugukonda kuuluv looduskaitsealune soontaimeliik, mis kasvab Eestis hajusalt niisketel niitudel ja madalsoodes.

Haruldane jääaja relikt on viimaste aastakümnete jooksul kaotanud Eestis üle poole oma kasvukohtadest. Kasvukohtade vähenemise on põhjustanud peamiselt soode kuivendamine ning karjatamise ja niitmise lõpetamisega kaasnev võsastumine.

Moodustatava Loo püsielupaiga idaosa liigirikkas madalsoos on leitud 100 taime, mis on Eesti suuruselt teine populatsioon. Kokku on asurkonna suurus Eestis hinnanguliselt 500 isendit. Kuninga-kuuskjala seisundit Eestis saaks pidada rahuldavaks, kui asurkonna suurus oleks vähemalt 1000 isendit.

Et tagada aasnelgi ja kuninga-kuuskjala soodne seisund Loo püsielupaiga alal, on seal kaitsekorraga välistatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, eelkõige kaevandamine, mis hävitab nii populatsioonid kui kasvukohad.

Püsielupaigas on lubatud inimeste viibimine, metsasaaduste korjamine ning jahipidamine. Lubatud on ka poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, sealhulgas rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine. Samuti on lubatud olemasolevate ehitiste ja maaparandussüsteemide hooldustööd. Telkimine ja lõkke tegemine on keelatud.