"Peamised ministeeriumite vahelised koostöökohad tekivad erakorralistes- ja hädaolukordades, mil tekib vajadus täiendada üksteise võimelünkasid, näiteks kaasata kaitseväelasi ja kaitseliitlasi politsei töösse; sõjaolukorras vastupidiselt politsei-, piirivalve- ja päästeametnike kaasamist kodanike kaitsesse," ütles siseminister Marko Pomerants.

"Hea, kui hädaolukordades oleks võimalik arvestada 300 kaitseväelase ja kaitseliitlasega. Siis oleks igas regioonis kedagi vajadusel appi võtta. Otsustasime kaitseministriga moodustada töögrupi väljaõppega seotud küsimuste lahendamiseks," lisas Pomerants.

Prioriteetse teemana arutati sõjalise riigikaitse kõrvale laiema riigikaitselise lähenemise loomist ehk teiste ametkondade kaasamise vajadust laiapõhjalise riigikaitsestrateegia koostamisse.

"Kaitseministeeriumis on valminud laiapõhjalise riigikaitse kontseptsioon, mis kaasab riigikaitsesse ka teised riigikaitsega seotud valdkonnad – sisejulgeoleku, elanikkonna kaitse, psühholoogilise kaitse jne. Leppisime täna kokku siseministeeriumit puudutavate tegevuste osas, mis lisanduvad aasta lõpuks valmivasse laiapõhjalise riigikaitse strateegiasse," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

"Laiapõhjalise riigikaitse strateegia väljatöötamine on ühine prioriteet, kuivõrd riigi kaitse ei seisne mitte ainult sõdimises, mille eest vastutab kaitseministeerium, vaid erinevate ametkondade ja kogu elanikkonna poolt riigikaitsesse panustamises. Täna võib piltlikult öelda, et strateegiliste kavadega on sõjaolukorras kaitstud ainult kaitseväelased ja kaitseliitlased, kuid elanikkonna ja kogu riigi toimimine on jäänud vaeslapse ossa," hoiatas kaitseminister.

Kohapeal arutatud teemade hulgas olid lisaks ülaltoodutele ühise mereseire süsteemi arendamine, tsiviilvõimekuse planeerimine missioonidele, mobilisatsiooni läbiviimine, õigusliku tagapõhja täiustamine Küberkaitseliidu kaasamiseks tsiviilstruktuuride kaitseks ohu korral, kaldabaaside ühine kasutamine, tuukrite sukeldumisvõimekuse kasutamine, asendusside ja palju muud.