Pomerants: Eesti pingutustel ei ole suurt mõtet, kui näiteks Hiina või Ameerika kliimaleppega kaasa ei tule

 (33)
Pomerants: Eesti pingutustel ei ole suurt mõtet, kui näiteks Hiina või Ameerika kliimaleppega kaasa ei tule
Foto: Ilmar Saabas

Eile Luksemburgis kohtunud keskkonnaministrid tõdesid, et käesolev aasta on oluliseks verstapostiks kliimamuutustega tegelemisel.

„Kui maailmas on praegu veel võimalik ebasoodsa kliima eest pakku pääseda ja soodsamaid olusid leida, siis pikemas perspektiivis peame arvestama sellega, et oma planeedi piirest meist enamus välja ei pääse. See toob meie ette järgmise ülesande: kasutada planeedi ressursse tõhusalt, et hoida ära ekstreemsemad kliimamuutused,“ ütles kohtumisel osalenud keskkonnaminister Marko Pomerants.

Ülemaailmne kliimakokkulepe, mis plaani kohaselt käesoleva aasta lõpuks allkirjastatakse, peaks tagama kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2050. aastaks vähemalt 60% võrra võrreldes 2010. aasta tasemega. Lepe peab seadma selged, õiglased, ambitsioonikad ja õiguslikult siduvad kohustused kliimamuutuste leevendamiseks, mis aitaksid saavutada eesmärki hoida üleilmset temperatuuri tõusu alla 2°C

„Ka ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) tegevdirektor Achim Steiner ütles oma kõnes, et ta võib kõlada nagu rikkis heliplaat, aga 2015 on pretsedenditu aasta, sest on võimalus saavutada pikaajaline, laiapõhjaline tegevuste kava, et kindlustada heaolu ja kestlikkus. Tegevuskava nimel on kõvasti tööd tehtud juba 2011. aastast alates ning loodetavasti on detsembris võimalik see kinnitada,“ lisas minister.

„Meie jaoks on oluline, et leppega ühineks võimalikult palju riike, sest meie pingutustel ei ole suurt mõtet kui näiteks Hiina või Ameerika sellega kaasa ei tule. Et suurusjärkudest aimu anda, siis kogu Euroopa Liidu heitkogused moodustavad globaalsest ainult ligikaudu 9% ja see osakaal väheneb,“ märkis Pomerants.

Seotud lood:

Keskkonnaminister lisas, et protokoll peab sisaldama kindlaid eeskirju järelevalve, aruandluse, kontrolli ja arvepidamise kohta ning menetlust, mis paneb osalistele vastutuse võetud kohustuste täitmise eest, sest ainult nii saame olla kindlad, et kõik osapooled leppesse ka täie tõsidusega panustavad

Euroopa Liit on kokku leppinud, et vähendab 2030 aastaks CO2 heidet 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega, viib taastuvenergia osakaalu 27 protsendini ja parandab energiatõhusust 27 protsendi võrra.

Eesti on pisut enam kui 20 aastaga CO2 saastet poole võrra vähendanud, vaatamata sellele, et meie majandus on kaks korda kasvanud. Taastuvenergia osakaal on Eestis juba praegu 25 protsenti, lähedal Euroopa Liidu 2030. aasta sihile.