Põlva vallavanemale Georg Pelisaarele esitati umbusaldusavaldus
Hääletamine umbusaldusavalduse üle toimub 19. jaanuaril volikogu erakorralisel istungil, mille kutsus kokku volikogus koalitsiooni kuuluvad volinikud. Põlva volikogu on 23-liikmeline ning umbusalduse läbiminekuks peab selle poolt olema vähemalt 12 liiget.
Põlva vallavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Arne Tilk tõdes, et aasta jooksul on kogunenud umbusaldamiseks mitmeid põhjusi, kuid esitatud avalduses otsustati välja tuua kaks selgemat argumenti. „See, kas on hea või halb, hele või tume, on alati suhteline, aga lapsevanemate ja õpetajate huvide eiramine ning seadusest üle astumine on tegevused, millele peame volinikena reageerima,“ rõhutas Tilk.
Põlvasse on vaja kahtlemata ehitada mänguväljakuid ning teisi spordi-, kultuuri-, ja meelelahutusobjekte, aga mitte seadust rikkudes. Ta viitab oma põhjenduses Põlva maavanema järelevalvemenetlusele, mille järgi rajas vald mänguväljaku riigi omandis olevale ehk võõrale maale, omamata selleks ehitusluba.„See on puhas seaduserikkumine! Kujutage ette, et teie naaber ehitab teie maale oma garaaži,“ näitlikustas Tilk ja lisas, et vallavalitsus, eesotsas vallavanem Georg Pelisaarega, saadab oma seaduserikkumisega välja vale signaali. „Millist eeskuju see annab ja kuidas saab nõuda elanikelt õigusaktide järgimist, kui ise ei täideta elementaarseid seadusi,“ küsis Tilk.
Veelgi keerulisemad teemad on aga seotud Põlva koolivõrguga. Umbusalduse esitanud volikogu liikmed juhivad tähelepanu sellele, et vallavanem Georg Pelisaare juhitud vald ei kuulanud koolivõrgu ümberkorraldamise plaane tehes lapsevanemaid ja õpetajaid, kes polnud asjade sellise käiguga rahul ning andsid eelmise aasta kevadel valla kohtusse. Möödunud sügisel saabus Tilga sõnul lapsevanemaid ja õpetajaid toetav otsus, mille vald värske info kohaselt edasi kaebab.
„Sel nädalal saabunud kohtuotsuse edasikaebamise teade tähendab seda, et vald sisulise teemaga tegeleda ei taha, lahendusi ei otsi, mis omakorda tekitab veel suurema segaduse ning pahameele õpetajate ja lapsevanemate seas,“ arvas Tilk, kelle sõnul on tegemist selge vastandumisega, kus sisulise dialoogi asemel sõdib vald oma elanikega kohtus.
„Kui vald oleks detsembris pärast kohtuotsust alustanud protsessi uuesti ja järginud kõiki protseduurireegleid, siis oleks nad ju saanud luua soovitud koolivõrgu,“ möönis Tilk ja lisas: „Selge on see, et nad lükkavad praegu ise oma plaanitud tegevusi edasi, kulutavad selleks valla raha ja kaotajateks on lapsed".
