Ehk teisisõnu: rahandusministri põllumajandusministeeriumile antud kontrollnumber 2009. aasta riigieelarve jaoks on 5,4 miljardit krooni. Summa, mida ministeerium mõistlikuks peab, on aga 5,8 miljardit, kirjutab Maaleht.

“Kui rahandusministeerium jääb 5,4 miljardi krooni juurde, siis tuleb meil loobuda ka osa Euroopa Liidu raha kasutamisest,” väidab Seeder. “See aga oleks juba rumalus.”

Eesti põllumajanduse toetamiseks kuluvad miljonid pärinevad kahest allikast: 80 protsenti EL-ist ja 20 protsenti riigieelarvest. Eesti riigi 20 protsenti jaotub omakorda kaheks: 500 miljonit krooni on nn kohustuslik kaasfinantseering ehk see, ilma milleta ELi raha Eestisse ei tule. Sellest rahastatakse nii maaelu arengukavaga ette nähtud kui ka muid tegevusi.

Teine summa (nn top-up), mille suuruseks on aastaks 2009 plaanitud 780 miljonit krooni, võib aga tõsises ohus olla. Tegemist on rahaga, mille Eesti riik maksab oma põllumeestele nende konkurentsivõime ühtlustamiseks teiste riikide põllumeestega.

Millises mahus toetuste kallale minnakse, loe SIIT.