Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi

 (52)
Põllumehed Brüsselis
Roomet Sõrmus ja Jüri Ratas mullu Brüsselis.Foto: Raimo Poom

Põllumajandustootjad soovivad maaeluminister Arvo Allerile saadetud pöördumises COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks 24 miljonit eurot erakorralist toetust.

Pöördumisele on alla kirjutanud kolm üleriigilist põllumajanduse esindusorganisatsiooni: talupidajate keskliit, põllumajandus-kaubanduskoda ja MTÜ Eesti Noortalunikud.

"Nii nagu teistegi riikide põllumajandustootjatel, on ka Eesti ettevõtjate probleemide allikaks langenud turuhind, turustamisraskused ja liikumispiirangutest tingitud tööjõunappusest tekkinud saagikadu," ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Tema sõnul on oluline silmas pidada, et Eesti põllumajandustootjad konkureerivad toodangu müümisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega, eelkõige lähinaabritega.

"Meie jaoks oluline konkurent Läti on Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel toetanud oma põllumajandust, kalandust ja toidutootmist kahe paketi raames kokku 37 miljoni euro ulatuses. Seejuures said näiteks Läti põllumajandustootjad iga piimalehma eest 86 eurot ja lihaveise eest 137 eurot toetust," rääkis Sõrmus.

Tema kinnitusel on Leedu sama raamistiku alusel Euroopa Komisjonilt saanud loa põllumajandus-, toidu-, metsandus-, kalandus- ja maaelusektori toetamiseks juba viiel korral. Leedu poolt sellel aastal kavandatud abi kogumaht nendele sektoritele ulatub kokku 189 miljoni euroni. Ainuüksi piimasektorit on Leedu valitsus tänavu täiendavalt toetanud 38 miljoni ulatuses.

Talupidajate keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul on majanduskriisi negatiivsed mõjud avaldunud eelkõige mõju piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektoris ja kartulikasvatuses ning maheteraviljakasvatuses.

"Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi. Madalast turuhinnast tekkinud tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud põllumajandustootjate sissetulekuid," selgitas Ats.

MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt sõnas, et ebakindlus majanduses püsib, mistõttu peab valmis olema valmis, et turuolukord kiiresti ei parane. "Tunnustame valitsuse ja riigikogu kevadisi otsuseid, mille tulemusel on probleemide leevendamiseks eraldatud põllumajandussektorile vahendeid laenude ja käenduste andmiseks, kuid praegune turuolukord nõuab ka riigi erakorralist sekkumist siseriiklike toetuste kaudu," rõhutas ta.

Põllumajandussektori toetamise vajadust ja olulisust on tunnetanud ka Euroopa Komisjon, kes on majanduse toetamiseks kehtestanud ajutise riigiabi raamistiku. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid.

Ajutine riigiabi raamistik kehtis algselt 31. detsembrini 2020, kuid Euroopa Komisjon on seda pikendanud 30. juunini 2021, mis võimaldab ka Eesti järgmise aasta riigieelarvest finantseeritavaid võimalikke siseriiklikke põllumajandustoetusi anda selle raamistiku alusel.