Põllumajanduskoda annab peaminister Jüri Rattale aumärgi

 (50)
Jüri Ratas
Jüri RatasFoto: Martin Pedaja

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu otsustas anda koja aumärgi „EestiMAA Heaks“ peaminister Jüri Rattale järjepideva ja väga eduka töö eest Eesti põllumajanduse ja maaelu eest seismisel Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel aastateks 2021-2027.

Koja nõukogu tunnustas väga hea koostöö eest Balti riikide ühishuvide eest seismisel ka Läti ja Leedu põllumeeste esindajaid. Eile Sakus toimunud tunnustamisüritusel anti koja aumärk „EestiMAA Heaks“ Leedu Põllumajandusühistute Liidu asepresidendile Mindaugas Maciuleviciusele. Koja tänukirjaga tunnustati Läti Põllumeeste Parlamendi asepresidenti Maira Dzelzkaleja-Burmistret, kellel on koja aumärk 2013. aastast.

„Euroopa Liidu pikaajaline eelarve aastateks 2021-2027 on võtmetähtsusega Eesti põllumajandus- ja toidutootmise ning maaelu edendamisel eelseisvatel aastatel. Hea meel on tõdeda, et hiljutise eelarvekokkuleppega liigume märkimisväärse ja kavandatust kiirema sammu lähemale põllumajandustoetuste ühtlustamisele Euroopa Liidus. Põllumajanduskoja hinnangul on selle saavutamiseks olnud väga oluline valitsuse ja põllumeeste hea koostöö ning mõlema poole pühendumine,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on meie põllumeestele ja laiemalt toidutootjatele ausate konkurentsitingimuste eest seismisel nii valitsuste kui põllumajandusorganisatsioonide tasandil tehtud pikaajalist koostööd teiste Balti riikidega, mis on samm-sammult viinud eduni. „Selle koostöö tunnustamiseks tänas koda ka Läti ja Leedu põllumeeste esindajaid, kellega koos oleme seisnud meie piirkonna toidutootmise hea käekäigu eest,“ selgitas põllumajanduskoja juht.

Seotud lood:

„Täna ei oska me täpselt hinnata, kui palju suurendavad Euroopa Liidus kavandatavad keskkonnanõuded põllumajandustootmise kulusid, kuid kokku lepitud põllumajanduspoliitika eelarve kasv on väga tähtis, et ettevõtjad suudaksid möödapääsmatuid lisainvesteeringuid tootmisesse teha ja karmistuvaid nõudeid täita. Selles kontekstis oleme väga tänulikud, et põllumajanduspoliitika eelarve kuulus ELi läbirääkimistel valitsuse prioriteetide hulka,“ lisas Sõrmus.

Esialgse Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi oleksid põllumajandustoetused hektari kohta hinnanguliselt suurenenud 66 protsendilt 76 protsendini EL keskmisest. Läbirääkimiste tulemusel toimub lähenemine ELi keskmisele kiiremini – Eesti jõuab 76% otsetoetuste tasemeni Euroopa Liidu keskmisest hektari kohta mitte aastal 2027, vaid juba 2022. aastal. Perioodi lõpuks jõuab põlumajandushüvitiste tase arvutuslikult 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest.