"Rae valla juhtumi puhul alustas põllumajandusamet järelevalvemenetlust. Tuvastatud on, et taimekaitse tööde teostamisel kasutati seal vahendit minimaalse lubatud kulunormiga ja ohutusnõuetest kinni pidades. Kuna kasutatud vahendil puudub ooteaeg, siis ei olnud vajalik ka hoiatussiltide paigutamine," lausus põllumajandusameti kommunikatsiooninõunik Annika Kubja.

Ta lisas, et küll aga eksis tööde teostaja koolialadele ja muudele avalikele kohtadele seatud kasutuspiirangute ning professionaalsele kasutajale kohustusliku integreeritud taimekaitse kasutamise nõuete vastu. "Glüfosaati sisaldavatele preparaatidele on kehtestatud kasutamiskeeld koolialadel, laste mänguväljakutel ja tervishoiuasutuste vahetus läheduses."

Avalikus kohas tehakse taimekaitsetööd juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega. "Antud juhtumi puhul ei saa antud juhtumi puhul sellist taimekaitsevahendi kasutamist Rae vallas pidada põhjendatuks," hindas Kubja.

Tööde teostajale vormistatakse kontrolliprotokoll, kus on kirjeldatud juhtumi täpsed asjaolud, sh ka rikkumised ja pööratakse tähelepanu nõuete täitmise olulisusele. Menetluse tulemusel võib järgneda taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistamine, mis tähendab, et ettevõtjal ei ole edaspidi õigust taimekaitsevahendeid oma majandustegevuses kasutada.

Põllumajandusamet ja keskkonnainspektsioon teevad koostööd ka võimaliku süüteokoosseisu väljaselgitamiseks.

Kubja lisas, et teateid Rae vallaga sarnastest juhtumitest laekub Põllumajandusametile aastas üksikuid ning see on püsinud läbi aastate samal tasemel.