Põlluaas: Eestisse soovitatud põgenike tegeliku arvu saamiseks tuleb 326 korrutada vähemalt neljaga

 (95)
Põlluaas: Eestisse soovitatud põgenike tegeliku arvu saamiseks tuleb 326 korrutada vähemalt neljaga
Henn PõlluaasFoto: Ilmar Saabas

Riigikogu väliskomisjoni liige ja EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas sõnas, et EKRE ei nõustu ümberasustamise sundkvootide sisseseadmise ega vabatahtliku immigratsiooni suurendamisega ning Euroopa komisjoni Eestisse soovitatud põgenike tegeliku arvu saamiseks tuleb 326 korrutada vähemalt neljaga.

Põlluaasa sõnul ei ole Eestis massiimmigratsiooni ja selle tagajärgede teemal tõsiselt diskuteeritud, samuti on kvootide sisseseadmist Euroopa Liidus (EL) võimulolijate poolt siiani eitatud ja ebareaalseks nimetatud. "Lissaboni leppe järgi ongi immigratsiooniküsimused täielikult liikmesriikide endi otsustada ning Dublini määrus kohustab riike katma kulud ja tegelema ise immigrantidega, kelle nad on vastu võtnud." Raamdokument "Eesti EL poliitika alused 2011-2015" kinnitab, et pagulaste ümberpaigutamine ja ümberasustamine peavad jääma liikmesriikidele vabatahtlikuks ning et illegaalse sisserände takistamiseks EL piiridel tuleb kasutusele võtta efektiivsed meetmed.

Põgenike arv tuleb korrutada neljaga

"Kolmapäeval juhtus see, mille eest oleme hoiatanud juba ammu - Euroopa komisjon esitas oma ettepanekud pagulaste vastuvõtmise sundkvootide sisseseadmiseks." Põlluaas lisas, et ühe kvoodi asemele sai Eesti lausa kaks: esimene käsitleb otse pagulasriikidest immigrantide vastuvõtmist, esialgu üle kolmesaja aastas, ja teine juba Euroopas olevate illegaalsete immigrantide jagamist, seekord veelgi suurema protsendi järgi ning see arv selgub varsti. "Kõiki neid numbreid tuleb korrutada vähemalt neljaga, sest igal immigrandil on õigus kutsuda kvoodiväliselt järgi ka oma pere. Seega räägime me esimese kvoodi puhul tegelikult umbes 1300 isikust aastas, ehk ligikaudu 13 000 inimesest kümne aasta jooksul. Teise kvoodi puhul on tegemist tõenõoliselt veelgi suurema arvuga. Ja see on ainult algus," ütles Põlluaas.

Seotud lood:

Euroopa Liidu toetus, 50 miljonit, tähendab vaid 2500 eurot ümberasustatu kohta. "Vastavalt meie välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele peab Eesti maksma neile ja järgi tulevatele pereliikmetele igaühele riigieelarvest kahe aasta jooksul erinevate toetuste näol umbes 1000 eurot kuus." Summa ei ole täpne, see sõltub erinevatest riiklikest ja kohalike omavalitsuste toetustest, mille saamiseks konkreetne varjupaiga saanud isik kvalifitseerub. Euroopa Liidu toetus katab ühel inimesel vaid umbes kahe kuu. "Meie pensionite, palkade ja lastetoetuste taustal mõjub see Eesti inimeste üle irvitamisena. Kõigele lisanduvad veel erinevad pagulaste vastuvõtuga tekkivad riiklikud kulud," lisas Põlluaas. 

Välispäritolu rahvastikku on Eestis piisavalt

Riigikogu väliskomisjoni liikme sõnul paistab Eesti Euroopa mastaabis silma juba niigi erakordselt suure välispäritolu rahvastiku osakaalu poolest (umbes 30 protsenti). Prantsusmaa, Saksamaa ja teised suurriigid on sellest veel kaugel. "Juba täna elab siin 192 erineva rahvuse esindajat ja Eesti on maailma üks enim globaliseerunumaid riike, mis vähendab meie võimet tulla toime sisserännanute lisandumisega eesti keele- ja kultuuriruumi. Euroopa komisjon sellega aga ei arvesta ja Eestile määrati suurem sundimmigrantide arv kui meie naaberriikidele Lätile, Leedule ja Soomele."

Eelmisel aastal sisenes Euroopa Liitu ligi pool miljonit immigranti. Neist nn paadipõgenikke oli pea 300 000. Hetkel hinnatakse, et ainuüksi Süüriast on Euroopasse liikumas umbes 400 000 inimest, lisaks sajad tuhanded pagulased mujalt. Immigrantide vood kasvavad progresseeruvalt, käesolevaks aastaks ennustatakse ainuüksi paadipõgenike arvu kahe-kolmekordistumist, kui mitte enam. Võib karta, et kvootide järgi ümber asustatute ja paigutatavate arv hakkab samamoodi progresseeruvalt kasvama, sõnas Põlluaas. 

Põgenikke tagasi ei saada 

Loe veel

Põlluaasa sõnul ei ole paraku mitte midagi illegaalse rände peatamiseks tehtud. "Ühtegi inimsmugeldajate paati ega laeva ei ole tagasi saadetud, arestitud ega hävitatud. Kõik tulijad võetakse vastu, inimesed toimetatakse peamiselt Itaaliasse, Kreekasse ja Maltale ning meresõiduvahendid jäetakse lahkesti merele inimkaubitsejatele uute põgenike kohaletoimetamiseks. Täislastis paate ja laevu saaks saata tagasi juba Aafrika rannikult, ilma, et inimesed merel ohtu sattuksid. Inimäris kasutatavad sõiduvahendid tuleks rekvireerida ja hävitata merel või juba sihtriikide sadamates. Üha tõhusama nn põgenike Euroopasse toimetamisega aidatakse illegaalsele inimkaubandusele aga hoopiski kaasa."

ÜRO andmetel on maailmas ligikaudu 51 miljonit pagulast. "Loomulikult tuleb hädasolijaid aidata, kuid Euroopa, ammugi Eesti, ei ole võimeline neid kõiki siia võttes aitama. Probleemiga tuleb tegeleda selle tekkeareaalis läbi mõtestastud, kontrollitud ja efektiivse arenguabi andmise ning regionaalsete konfliktide tõkestamise kaudu. Täna Vahemerel üliteravaks läinud illegaalse immigratsiooni küsimust ei tohi segi ajada inimõiguste ega solidaarsuse küsimusega, nagu vägisi püüavad teha vastuvõtmise pooldajad. Need on hoopis teised teemad," kirjeldas Põlluaas. 

Eesti eurosaadikud pooldavad kvoote

Veel hiljuti kinnitasid nii peaminister Taavi Rõivas kui ka välisminister Keit Pentus-Rosimannus, et Eesti ei toeta kvootide sisseseadmist. Põlluaasa sõnul on paraku Eesti lõpuks nõustunud kõigega, mida Brüssel on nõudnud. "Karta on, et deklareeritud kvoodiga mittenõustumine tähendab seda, et oleme edaspidi valmis ümberjaotatavaid immigrante hoopiski vabatahtlikult vastu võtma." Põlluaas lisas, et siseminister Hanno Pevkuri väljaütlemised ja ka põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti sõnad, et küsimus ei ole selles, kas me seda teeme vaid kuidas me seda teeme, ei jäta just palju tõlgendamisvõimalust. "Kõnekas on ka fakt, et Eesti eurosaadikud hääletasid EP-s kvootide poolt, v.a Kelam, kes jäi erapooletuks. Ükskõiksus selles küsimuses väljendab aga pigem toetust."

EKRE on seisukohal, et Eesti peab jätkama senist konservatiivset immigratsioonipoliitikat. "Kui me ütleme kindla ei, siis lähtuvalt EL alusdokumentidest, ei ole võimalik Eestisse immigrante vastu meie tahet ümber asustada ega paigutada. Eesti ei ole selles suhtes erand. Valdav enamik Euroopa riike ei ole nõus immigratsiooniküsimuses otsustusõigust Brüsselile loovutama ega leppima sundkvootide sisseseadmisega. Me näeme, milliseid tagajärgi on toonud Lääne-Euroopas piiride avamine massilisele sisserändele. Õppigem sellest," ütles Henn Põlluaas.