Põllu peale kolinud inimesed ei leidnud õnne
Näiteks peavad uusasumites elavad inimesed probleemiks ka vaba aja üritustelt öist kojusaamist, seda nii laste kui ka täiskasvanute seisukohalt.
Viimase 10 aasta jooksul on ööpäevas linnapiiri ületavate autode arv kahekordistunud. Kümne aasta eest oli see 104 000, praegu aga ligikaudu 250 000 sõidukit. Liiklus on eriti kiiresti kasvanud viimasel kahel aastal ja olukord muutub järjest hullemaks.
Samas ei saa paljud hõredad uusasumid väheste sõitjate tõttu kunagi korralikku ühistranspordiühendust. “Enamik liiklusprobleeme kuhjub Tallinna linnas ja on seni jäänud põhiliselt pealinna lahendada,” märgib abilinnapea Taavi Aas. “Samas on Tallinna ja lähivaldade vahelise hea koostöö näiteks liiklusolukorra parandamisel Harjumaa ühistranspordikeskus ja koolibuss.”
Transpordimuredega kaasnevad saastatus, autosõltlastest kogukondade teke ja sellest lähtuv isolatsiooni võimalus.
Tähtsuselt teine mure on lasteaiakohtade puudumine. Palju pahameelt tekitab lisaks eluaseme lähedal asuv ehitustanner ja rajamata infrastruktuur.
Tihti jätab soovida ka elamute ehituskvaliteet, sest tellijad ja ehitajad on olnud väheste kogemustega ning ka järelevalve on olnud lünklik. Seetõttu on krundid liiga tihedalt täis ehitatud, naabri sein või aken asub liiga lähedal, hooned kostavad läbi, ventilatsioon toob tuppa naabrite lõhnad, soojapidavus on väike, kütmine on kulukas ja ebamugav, sisekliima umbne ning seintes levib hallitus. Hallitust võib leida 50% Eesti uutel hoonetel, eriti kips- ja glasuurplaatidega pindadel.
Valglinnastumise pidurdamiseks pakub uuring, et Tallinn peab algatama linnakeskuse atraktiivsemaks muutmise programmi, sest praegu on enamik Tallinna lähivaldades elavatest inimestest seotud linnakeskuse atraktsioonide, teenuste ja kultuuriüritustega.
Tallinn peaks puhkamiseks kasutusele võtma rohkem rannikuala, linnametsi ja tööstuspiirkondi, sest inimesed otsivad linnast välja kolides looduslikkust. “Eriti oluline on kergliiklusteede rajamine, nende ühendamine puhkealadega ja autode ohjeldamine. Täna lämmatab linnas elada tahtmise just eeslinnastujate endi autode rägastik,” lisab Aas.
Uuringust lähtuvalt peaks Tallinn leidma võimalusi töökohtade rajamiseks linnas. Elamuehitusbuum on küll läbi, kuid uueks probleemiks on tõusmas büroode rajamine uusasumite odavale maale, mis toob kaasa linnainimeste töölesõitmise Tallinna lähivaldadesse.
Ummikuid aitab ära hoida rööbastranspordi arendamine ja selle imago muutmine. Uued rongid on mugavad ja kiired, võtavad peale palju reisijaid ja saastavad autodest vähem.
Tallinna ja lähivaldade vaheline pendelränne
• Lähivaldadest sõidab iga päev linna tööle 38 508 inimest, Viimsi ja Harku vald on esikohal üle 5000 inimesega ja Rae vald üle 4000 inimesega. 2000. aastal oli pendelrändajaid 21 515.
• Tallinnas elavatest inimestest töötab Tallinna lähivaldades 20 041 inimest. Populaarsemad töökohad on Rae (3230), Maardu (2470) ja Viimsi (2487) vallas. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tallinna tagamaal töötajaid kokku vaid 6225.
• Lähivaldadest Tallinnas tööl käivate inimeste osa oli 2000. aastal suurim Viimsi vallas (65%), millele järgnesid üle 60%ga Saue vald, Kohila vald, Rae vald ja Saue linn.
• Eeslinnadesse kolinud peredele on linna infrastruktuur ja teenused elutähtsad. Sellest tulenevalt on linnalähedased korterid hinnas ja inimesed on nõus pigem elama linnale lähemal ja kehvemates tingimustes (korter linnapiiri lähedal) kui kaugemal (eramu).
