Koostöölepe, mis näeb ette tihedaid kontakte pealinna keskseima asumi ja Lõuna-Eestis suurimat arengupotentsiaali omava linna vahel, sõlmiti läinud aasta 6. novembril. Sellele eelnes pikaajaline ettevalmistav töö ühisosa leidmiseks ning koostööleppe eesmärkide sõnastamiseks. Leppes nähakse ette kogemuste vahetamist haridusasutuste töö ja haridussüsteemi arendusküsimustes, samuti sotsiaalhoolekandes ja lastekaitses, linna heakorra ja kogukondliku turvalisuse teemadel; soovitakse aidata kaasa suhete tugevdamisele ja arendamisele kultuuriorganisatsioonide ning loomekollektiivide vahel ja spordis.
Tallinna Kesklinn ja Valga aitavad ühise tegutsemisega kaasa turismi arengule ja reklaamivad laiemat huvi pakkuvaid kohalikke üritusi. Ühiselt edendatakse ettevõtlust, tutvustades vastastikku kohalike ettevõtete toodangut ning teenuseid. Koostöökokkulepe jõustus allakirjutamise hetkest ning selle kehtivusaega pole ajaliselt piiratud.
Tallinnal on 21 sõpruslinna Euroopas ja Ameerikas, ent mitte ühtegi Eestis.
Enamasti valitaksegi sõpruslinnu teistest riikidest ja see on ka mõistetav, kuna on ju huvitav lävida inimestega, kel veidi erinev kultuuritaust. Kuid mitte alati pole selline valikuprintsiip põhjendatud, sest koostööpartneritena võivad üksteisele palju pakkuda ka samasse riiki kuuluvad linnad.
Tallinn majandus- ja finantstsentrina on kujunenud Eesti peamiseks tõmbekeskuseks. Siia on koondunud valdav osa riigi akadeemilisest- ja loovpotentsiaalist, majanduskogemusest ja rahvusvahelisest suhtlusest. Tallinn on ka Eesti kõige kosmopoliitsem piirkond ja seda mitte üksnes rahvusvähemuste arvelt, kes siin oma kodu on leidnud, vaid ka eestlaste näol, keda saatus on toonud Tallinna Mulgist ja Saarest, Setomaalt ja Haanja kuplite vahelt. Ka see on Tallinna rikkus, mida kahjuks ei osata sageli vääriliselt hinnata.
Oleme tihti enam valla Helsingi, Brüsseli ja Wachingtoni, kui Valga või Võru suunal. Me otsekui ei adukski, kuivõrd oluline on Eesti tagamaa, mis paljuski määrab Tallinna eduloo; ei tahaks tunnistada, et ilma tublide Võrust, Valgamaalt ja mujalt pärit esimese põlve tallinlaste jääksime kindlalt jänni.
Iga kolmas Eesti elanik on tallinlane ja veel 100 tuhat töökat eestlast on oma kodu loonud naabervaldadesse. Ometi on ka väiksematel linnadel pakkuda Tallinnale kogemusi ja teadmisi, millest siin globaliseeruva kosmopoliitluse rutus vajaka jääb. Eesti väikelinnades langetatakse jahmatavalt julgeid otsuseid, toimuvad rahvusvahelise kaaluga sündmused, millest me meedia pealinnakesksuse tõttu kahjuks ei kuule. Eesti peaks rohkem ühte hoidma, kui seni oleme osanud, leidma ühised huvid, mis aitavad seista sõpradena kõrvuti, sest eesmärk on sama nii Tallinnas, Valgas, Võrus, kui Otepääl – hoida oma riiki, rahvast ja kultuuri, muuta meie kodumaa kohaks, kust ei lahkuta, vaid kus elatakse, armastatakse ja kasvatatakse lapsi, kellest saaksid tegijad uues paremas ja väärikamas Eestis.
Alustamaks liikumist, mis hõlmaks koostöösidemete loomist Eesti linnade vahel, edastas Tallinna Kesklinna Valitsus 2014. aastal Valgale ettepaneku sõpruslepingu sõlmimiseks. Miks? Aga seepärast, et mullu 430. asutamisaastat tähistanud Valga on kogu Baltikumis ainulaadne linn, mis läbi ajaloo on ühendanud kaht naaberriiki ja rahvast. Sellest lähtudes omab Valga olulist kogemust piiriüleses koostöös ning rahvusvaheliste arendusprotsesside koordineerimisel. Kahjuks on Valga oma asendi tõttu jäänud kõrvale Eesti peamistest logistilistest telgedest, mille sünergia toel naudivad mitmed piirkonnad majanduskasvu, turistidetulva ja kinnisvara väärtustumist.
Ka Tallinna Kesklinn on Eesti oludes unikaalne. Siin asub UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud vanalinn ning mitmed kultuuri ja keskkonnaväärtuselt sümboli tähenduse omandanud asumid nagu Kadriorg, Tatari kvartal, Uus-Maailm jt. Kesklinn on riigi peamine mere- ja õhuvärav. Siin asub Riigikogu, Vabariigi valitsus, enamik ministeeriume, loomeliitude kontoreid ning valdav osa riigi finantsvõimekusest. Ometi on ka meil tarvis vahetada kogemusi ametikaaslastega mujalt, saada värskeid ideid pealinna südame haldamiseks, leida ühisosa teiste omavalitsustega.
Eelnevast lähtudes sõlmiski Tallinna Kesklinna Valitsus Valgaga sõpruse ja koostöö lepingu, mille osana toimusid ka Delfile huvi pakkunud kontserdid. Kindlasti ei jää need viimasteks. Oleme äärmiselt huvitatud ka Valga loovinimeste esinemistest Raekoja platsil asuvas Hopneri majas ning suvel Kesklinna vabaõhulavadel; oleme valmis tutvustama erinevatel üritustel Valgat nii pealinna elanikele kui välisturistidele perspektiivse ja omanäolise turismikeskusena; soovime kaasata Valga ettevõtjaid meie Vanalinna päevadel, erinevatel turgudel ning laatadel, korraldada Kesklinna ettevõtjate kohtumisi Valga kolleegidega. On veel rida ideid, mida ühiselt ellu viia.
Eesti patrioodina olen huvitatud, et riigi ja omavalitsuste vahendeid kasutataks kodanike elujärje parandamiseks, regioonide jätkusuutlikkuse tõstmiseks ja rahvuskultuuri arenguks, mitte Kreeka võla tagamiseks ja Euroopa Keskpanga ennatlike otsuste mahendamiseks. Inimestele tuleb mõelda nii Tallinnas kui Valgas.
