Politseisaated ei tohi luba küsimata filmida

Kuu aega kehtinud kriminaalmenetluse uus seadustik seab raskesse olukorda telejaamade populaarsed politseisaated, mille tegijad ei tohi enam kuriteopaigale siseneda.

Kui 1. juulini pääsesid politseisaadete teleoperaatorid koos kiirabibrigaadiga kuriteokohale filmima, et seal kannatanuid intervjueerida, siis uus menetlusseadustik jätab sellise videomaterjali hankimiseks vähe lootust, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Eravaldustesse (võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale — toim) sisenevast ajakirjanikust või teleoperaatorist peab uurija valdajat teavitama,” ütles seadustiku koostanud riigiprokuratuuri juhtivprokurör Norman Aas.

Samuti tuleb teavitada õigusest keelduda ajakirjanikke eravaldusesse laskmast. “Kui valdajat pole kohal või talt ei saada luba, siis ajakirjanik siseneda ei tohi,” lisas Aas.

Vaatajanumbritelt tipus püsiva Kanal 2 “Politseikroonika” tegija Peeter Võsa sõnul on viimaste saadete puhul selgelt tunda, et politsei ei soovi ajakirjandust infole ligi lasta. “Kuid inimeste eravaldusesse oleme viimasel ajal sisenenud ainult omaniku loal,” ütles Võsa.

Nii Võsa kui ka TV3 politseisaate “Raport” juht Raimo Kummer tunnistavad, et varasemaga võrreldes on info ja videomaterjali hankimine raskendatud. “Eks tuleb lihtsalt rohkem tööd teha,” lausus Kummer.

Kui Kummer kasutab oma saadetes tihti liikluspolitseist saadud tagaajamise videoid, siis rohkem kriminaalkuritegudele keskenduv Võsa palkas saate huvitava telematerjaliga täitmiseks tööle toimetaja.

Prokurör Aasa sõnul on teleoperaatoreil endiselt õigus filmida avalikes kohtades toime pandud kuritegusid. Samuti võib operaator uurija loal siseneda avalikus kohas politseilintidega sisse piiratud alasse.

Kui politseisaadete senine praktika näitas, et värskematest sündmustest teavitavad saatetegijaid tuttavad politseinikud, siis menetlusseadustiku kohaselt on selline informeerimine kuritegu. “Info selline liikumine juhul, kui prokurörilt pole luba küsitud, on ebaseaduslik,” märkis Aas.

Saatejuht Võsa sõnul pole uue menetlusseadustiku suurim viga mitte ajakirjanike töö piiramine, vaid inimõiguste rikkumine. Võsa väitel ei tohi kannatanu, tunnistaja ja kahtlustatav kuriteo asjaoludest prokuröri loata kellelegi rääkida, sest see võib raskendada kuriteo avastamist. “Igal inimesel on demokraatlikus ühiskonnas õigus rääkida, mida tahab,” ütles ta. “Selle seadusega on puusse pandud.”

Prokurör Aasa sõnul on prokuratuur saanud varem kaebusi, kus kannatanud heidavad politseisaadetele ette nende koduse privaatsuse rikkumist. “Samas tuleb arvestada, et niisuguste uudiste puhul jäävad filmilindile eelkõige isikud, kelle õigusteadlikkus on madal ja kes seetõttu oma õigusi kaitsta ei oska ja kaebusi kellelegi ei esita.”

Peeter Võsa sõnul on sellised olukorrad vaieldavad. “Näidake mulle, mis on eetika ja alles siis arutlen selle üle,” sõnas ta.