Politseis napib vene keele oskajaid

Siseminister Ain Seppik peab õigeks eesti keelt mitte valdavate politseinike vallandamist, kuid nendib, et vene keelt oskavate töötajate puudus ei võimalda töötada efektiivselt venekeelsete kurjategijatega.

Intervjuus ajalehele Estonija ütles uus siseminister Ain Seppik, et politseis on hetkel täitmata ligi 300 kohta üle Eesti, neist ligi sadakond on Tallinnas. “1999. aastal arvati, et politseis töötab liiga palju inimesi ja koondati üle 200 politseiniku. Umbes sama palju töötajaid jääb praegu puudu,” ütles Seppik.

Seppiku sõnul jättis kahe aasta tagune koondamine sügava jälje politseinike psüühikasse. “Paljudele neist tähendavad mõisted “reform” ja “koondamine” ühte ja sama, ehkki me saame aru, et paljud reformid on hädavajalikud,” ütles Seppik.

Keeleinspektsiooni korraldatud politseinike riigikeele oskuse kontrolli tulemused pole veel selgunud. Siseministri sõnul võinuksid 30-40aastased politseinikud osata eesti keelt. “Kui nad pole suvatsenud keelt õppida, siis on vallandamine nende probleem,” ütles Seppik, kuid lisas, et üle 50aastastele töötajatele esitatavad keelenõuded võiksid olla leebemad.

“Meil ongi tekkinud juba probleeme vene keeles kõnelevate kurjategijatega. Eestlastest noored töötajad ei suuda töötada selle kontingendiga, kuna nad pole keelt õppinud koolis. Paikusel muidugi õpetatakse vene keelt, aga ükski kursus ei anna sellisel tasemel teadmisi, et võiks teha tööd kriminaalpolitseis. Tulemuste saamiseks ei piisa üksnes rääkimisest, seal peab inimese hinge pugema,” rääkis Seppik.

Siseminister kinnitas samuti intervjuus Estonijale, et taoline olukord mõjutab ka kuritegevuse avastatavust. Meie tingimustes võimaldab kahe keele oskus Seppiku sõnul õppida paremini tundma oma kontingenti ja teostada efektiivsemalt profülaktilist tööd.

Tallinnas avastatakse 16 protsenti toime pandud kuritegudest.