“Kohe päevapealt tasereid ei tule. Kui seadus vastu võetakse, tuleb ministril oma määrusega paika panna, millised taserite parameetrid on Eestis lubatud. On väga erinevaid võimalusi,” rääkis politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Miilits, kirjutab Eesti Päevaleht.

Alles siis saab raha olemasolul korraldada hanke ja välja töötada taseritega ümberkäimise eeskirjad.

Miilitsa sõnul hakkab taser politseivarustuses asuma ühe koha võrra enne tulirelva. “Tulirelva kasutatakse äärmuslikel juhtudel, aga ka taser on väga tõsine vahend ja kuulub samasugusesse klassi.”

Esimeseks peaks politsei kasutama füüsilist jõudu, seejärel politseinuia, gaasi, elektrišokirelva ja viimase variandina tulirelva.

“Taserit hakatakse kasutama eelkõige siis, kui politseiametnikku füüsiliselt rünnatakse ja on oht tema elule. Kui on võimalik kasutada mõnda leebemat vahendit, siis seda ka tehakse,” kinnitas Miilits.

Samuti ei saa üks politsei-ametnik õigust kasutada korraga taserit ja tavalist tulirelva. “See relv on mõeldud patrullpolitseinike tavavarustusse. Oleks loogiline, et paarispatrullis kannab üks tulirelva ja teine taserit,” lausus Miilits Eesti Päevalehele.

Tallinna kiirabi juht Raul Adlas lausus, et taserist tulev elektrišokk ei kujuta inimese elule ja tervisele suurt ohtu. “Eluohtlik võib see olla ainult paljude halbade asjaolude kokkulangemisel. Valus on küll, aga elu pärast ei pea üldjuhul siiski kartma,” ütles Adlas.

Tema sõnul on taserist saadav elektrilöök paikne ega läbi elutähtsaid keskuseid. “Senikaua kui seda kasutatakse eeskirjakohaselt ja mitte inimeste piinamiseks, on kõik korras. Vees olevat inimest sellega näiteks tabada ei maksaks.”

Mitmel pool maailmas on taserite kasutamine tekitanud väga palju vastumeelsust. Ka ÜRO piinamisvastane komisjon on kuulutanud elektrišokirelva piinamisvahendiks. Taserite kasutamise õigus on näiteks Soome politseil.