Vaher tunnistas Delfile, et tema kõige raskem, aga ühtlasi ka kõige meeldivam kohustus on kasvatada oma 6-aastast poega, et temast tuleks hea ja seadusekuulekas inimene, ka politseijuhina muretseb Vaher just noorte pärast.

Vaheri sõnul panustab politsei palju lastele. "Kui laps satub politsei huviorbiiti, siis peab ta saama igakülgset abi," on politseijuht veendunud. "Politsei üksi ei saa siin midagi ära teha, küll aga saab olla abiks, et suunata inimesed õigesse kohta."

Selleks on Vaheri sõnul erinevad projektid ja ennetustegevused. Mõned küll väga rabedad, sest tahtma peab nii laps ise kui lapsevanem. Heaks näiteks tõi ta koostöö Tallinna Mustamäe linnaosa valitsusega, kus politsei tähelepanu alla sattunud lapsed saavad erikohtlemise osaliseks.

Vargused, alkoholitarbimine, tubakas, narkootikumid, loetles Vaher noorte komistuskive.

"Laps on politsei silmis ohver isegi siis, kui ta on pannud toime süüteo," rääkis Vaher. "Püüame aru saada, miks on laps sattunud sellisesse olukorda. Me ei viska teda tänavale, vaid anname üle lastekaitsele, kohalikule omavalitsusele või lapsevanemate kätte, kui nendes võib kindel olla, aga noorsoopolitseinikel on teada ka sellised perekonnad, kust palju midagi oodata pole."

Vaheril on suur lootus, et Eestis jaguks neid kohaliku omavalitsuse juhte, kes võtavad noorte õigusrikkumistega võitlemise südameasjaks, sest kui täna nende lastega keegi ei tegele, siis on need noored kümne aasta pärast kuritegude registris ja siis on see juba palju kallim ja keerukam võitlus.

Vaheri sõnul tulebki mõelda, keda me mõjutada tahame või saame. "On selge, et alkoholilembelist 40-50-aastast inimest meie enam muuta ei suuda," rääkis ta. "Aidata saab inimest ainult siis, kui inimene ise seda tahab, aga suur hulk inimesi ei taha, et teda aidatakse."

Kuritegevus kasvab paralleelselt alkoholi tarbimisega

Politsei tööd mõjutavad Vaheri sõnul nii ilm, inimeste palgapäev kui suurüritused. "Kui rahvas peab pidu, siis politseinik teeb tööd," sõnas ta ja nii oli see ka jõulude ajal ja on aastavahetusel.

Tänavakuritegevus käib tema sõnul paralleelselt alkoholi tarbimisega.
"Juhtimiskeskuse töötajad ja patrullid teavad väga hästi, millal on inimestel palgapäev," tõdes Vaher. "Siis on, mida varastada ja on, mida pillata. Kui mängu tuleb ka alkohol, leiavad peamiselt aset kaklused ja kaasneb kõik ebameeldiv, mis puudutab liiklust."

Politseijuhi sõnul ei muutu enne midagi, kui kaob suhtumine, et rooli istub mitte täiesti kaine, vaid kambast kõige kainem. "Kõik inimesed, kes istuvad joobes juhiga auto tagaistmel, on võimalikule mõrvale kaasaaitajad," oli Vaher otsekohene. Ta on veendunud, et piir, kuhu maani politsei saab inimesi mõjutada, on käes, aga ühiskonnas endas on vaja muutusi.

Hingekraapiv on tõsiasi, et nelja noore hukkunuga Haapsalu tragöödia järel tabas politsei õnnetuspaiga juures ülejärgmisel hommikul kolm alkoholijoobes juhti. "Sõitis mööda, vaatas, küünlad põlevad, aga ise oli joobes," lausus Vaher.

Vaheri jaoks on küsimus, kuidas meie noored liiklust näevad. Kas kümneaastane poiss, kes kodus arvutimängus sõidab vastu puud ja valib uue parooli ja sõidab edasi, saab aru, et tänaval jääb ta auto alla ja tal ei ole uut koodi valida? "Kas me seda soosime ja kas me seda võimaldame?" küsis ta.

Mida on roolijoodikud väärt?

Purjus juhtide suhtes on politsei Vaheri sõnul jätkuvalt karm. "Me karistame aastas kokku 150 000 liiklusrikkujat, peame kinni ja paneme puhuma pool miljonit autojuhti selleks, et leida üles 8000 joobes juhti," rääkis Vaher numbritest ja lisas emotsionaalselt: "Ma ei taha olla õel ja kindlasti mitte vastuolus seadusega, aga kui pereisa istub alkoholijoobes roolis ja tagaistmel on kolmeaastane laps, siis võiks küsida, kas isa on seda last väärt? Kas ta ikkagi hoolib lapsest ja tahab, et laps ellu jääb? Kui ta nii käitub, siis ta ilmselt ei taha?"

Roolijoodikute ja liikluskurjategijate häbistamine on Vaheri sõnul üks võimalustest ja politsei on jõulude ajal juba aastaid praktiseerinud liikluskurjategijatele sünge jõulukaardi saatmist. Ka tänavu said tuhatkond aasta jooksul vähemalt viis korda politseile rikkumisega vahele jäänud liiklushuligaani manitseva jõulukaardi.

Politseijuhi sõnul võiks tööandja huvi tunda, kes tema juures töötavad.
Kui praegu saab roolijoodikutele osaks avalik kohtuotsus ja avalik hukkamõist, siis Vaher ei välista, et riik võiks kohtuotsuseid hakata tulevikus saatma ka rikkuja tööandjate ja perele.

Vägivald kasvab

Vaher tõdes, et kuritegevus Eestis tervikuna väheneb, aga kui süvitsi minna, siis on näha, et vähenevad küll varavastased teod, aga politseile teeb muret vägivald. "Vägivald kasvab jätkuvalt ja osalt ka seetõttu, et politseile antakse vägivallajuhtumitest rohkem teada," märkis ta.

Eriti murelikuks teeb politseijuhti lähisuhte vägivald, mis on nii intiimne kuritegu, et selle lahendamine ei ole üksnes politsei võimuses.
"Hilisem reageerimine ja kriminaalmenetlus ei lahenda tegelikult peresuhteid," tunnistas ta. "Probleemid algavad mujalt. Kui inimesed ei leia aega teineteisele silma vaadata, kui inimesed on hädas laenude maksmisega ja iseendaga hakkamasaamisega, tekivad tülid, hakatakse tarvitama alkoholi ja lõpuks jõutakse vägivallani.“

Töö jätkub Bermuda kolmnurgas ja Varvara mõrvari leidmiseks

Oma prioriteete politsei uuel aastal ei vaheta ja jätkab võitlust raske narkokuritegevuse ja korruptsiooniga, samuti ennetuse tugevdamisega, püüdes ühiskonda tagasi tuua maksimaalselt neid alaealisi, kes on politseiga kokku puutunud.

Tööd jätkub ka kindlate juhtumitega, mis seni ei ole lahendust leidnud. Olgu selleks Paide kandi võimalik sarisüütaja või väikese Varvara mõrv.

"Seal on palju arenguid," rääkis Vaher kõiki vapustanud Narva tüdruku mõrvast. "Uurijate jaoks on kõige parem, kui kurjategija kinni peetakse ja süüdi mõistetakse, aga uurijate jaoks on oluline ka see, kui on, mille kallal töötada," kõneles Vaher. Ta on mõrvari tabamise suhtes jätkuvalt optimist. Praegu pole küll veel midagi ette kanda, kuid lootus Varvara tapja leida, püsib Vaheri sõnul päris kõrge.

Koos kohaliku omavalitsuse, alkoholimüüjate ja peolistega peab politsei lahenduse leidma Tallinna vanalinnas Bermuda kolmnurgas toimuvale. "Sinna võiks ju ketid ette vedada ja iga siseneja puhuma panna, aga seda me ju ei taha," kõneles Vaher. Praegu toimuvat ei saa Vaheri sõnul lubada, sest igaüks peab saama minna näiteks pubisse sõpradega jalgpalli vaatama ja mõned õlled võtta ilma, et ta peksa saaks.

Politsei nimetab Bermuda kolmnurgaks piirkonda Tallinna vanalinnas, mis jääb Suur-Karja, Väike-Karja, Müürivahe ja Vana-Posti tänava vahele. Viimase kolme aastaga on seal toime pandud ligi 900 kuritegu.

Vaheri sõnul ei nõua politsei asjata oma inimeselt, et nad tegeleksid endaga nii vaimselt kui füüsiliselt. "Kui sa tegeled tervisespordiga, siis on ka sinu vaim ärkvel," kordas ta vana tõde. "See on ilmselgelt meie murelaps, mis haakub sellega, kui prestiižseks peab eriala õppima hakanud inimene politseitööd."

Politsei töö on eluviis

Vaheri sõnul ei saa täna rahule jääda politseinike arvuga ja politsei elukutse võiks noorte hulgas olla populaarsem, siiski suudab politsei iga päev üle Eesti välja panna ligi 100 patrulltoimkonda.

Politseijuhi sõnul kiputakse arvama, et politseitööd peab tegema politseikooli lõpetanu. "Tegelikult ootame enda rüppe väga suurt sihtgruppi," tutvustas Vaher organisatsiooni. "Meil on väga suur erialade kimp, alates kriminalistist kuni looduse asjatundjani, kes peab maastikul aru saama, kas siin on piiri ületatud või mitte."

Kindlasti on politseis töid, kus pole võimalik vaadata tööaega sel päeval ja sel hetkel. "Suur hulk politseitööd on eluviis," tõdes Vaher.

Tal on kahju, et kui tal on tulnud teha ettepanek kabinetitööd tegevale inimesele „põllule“ minekuks, mis Vaheri enda sõnul on politsei kõige prestiižsem ja vahetult inimestega suhtlemise töö, siis inimesed ei ole sellega nõus. "See on minu jaoks viimase kuue kuu šokk," tunnistas Vaher.

"Kabinetitöötajana teen kõik selle nimel, et eesliini töötaja saaks oma tööd väga hästi teha ja kui siis staabitöötajad ei taha sinna meeskonda minna, on see kummaline olukord, aga nii on," rääkis ta. "Prefektina käisin ka ise valves, aga 5400 töötajaga organisatsiooni peadirektorina ei ole ma seda eesmärki võtnud. Ma usun oma meeskonda."

Unistus: alla 1000 euro ei saa palka ükski politseinik

Kindlasti ei ole Vaher rahul politseinike palgaga. Politseikoolist patrulli tööle tuleva patrullpolitseiniku brutopalk on 750 eurot, Tallinnas ja Ida-Virumaal lisandub sellele 150 eurot. Viimased ongi Vaheri sõnul politsei prioriteetsed piirkonnad, kuhu läheb ka rohkem raha.

"Inimene peab saama turvalisust võimalikult sarnaselt igas Eestimaa punktis, selleks peab liigutama raha ja inimesi sinna, kus on rohkem kuritegevust," ütles politseijuht.

Vaher töötab oma meeskonnaga selles suunas, et alla 1000 euro ei saaks palka ükski politseinik. „See on unistus, aga ma jään praegu vastuse võlgu, millal see tuleb, ma töötan oma meeskonnaga selle nimel, et see tuleks õige pea,“ rääkis Vaher ja lisas, et selleks on vaja juurde 2,5 miljonit eurot. Palgatõus ootab tulevikus kindlasti eesliini töötajaid.

Uuel aastal saab üle 4000 inimese palgatõusu, kes suurema, kes väiksema, aga politseijuhi sõnul on selge, et see politseist lahkumist ei peata.

Iseküsimus on see, kuidas politsei seda lahkumist suunab. Vaher ei välistanud ka täiendavat koondamist. Üle 20 staabitöötaja on PPA tänaseks juba koondanud. "Vaatame üle oma staapide tööd, vaatame üle tsentraalsed üksused ja peame lihtsustama erinevaid menetlusprotsesse,"
viitas Vaher eesootavale.

Süüteomenetluse lihtsustamine

Vaheri sõnul tuleks leida võimalusi menetlustoimingute lihtsustamiseks, et need poleks nii keerukad ja aeganõudvad, seda nii kannatanute kui uurijate jaoks. „Siin on tükk maad veel minna, õnneks on Eestis ka karistusõiguse revisjoniga pihta hakatud,“ rääkis politseijuht.

„Miks on täna vaja kannatanult võtta avaldus ja veelkord teda täiendavalt üle kuulata?“ küsis Vaher. „Kas on vajalik koostada süvitsi minevad menetluse lõpetamise otsused? See kõik on tööaeg ja siit vabaneks aeg, mil saaks tegeleda tõsiste kuritegudega.“

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor tunnistas ausalt, et politsei ei uurigi täna kõiki asju eraldi ja peab prioriseerima - valima välja ohtlikumad teod ja retsidiivsed grupid. „Me ei uurigi kõiki kuritegusid sama tõsidusega ja pühendume rasketele kuritegudele alates röövimistest, vägistamistest ja pedofiiliakaasustest kuni korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuseni.“

Varguste hulgast, mis moodustavad ligi 60 protsenti kuritegevusest, tõi ta näiteks rattavargused, millega ei ole seotud sajad inimesed, vaid kindlad grupid, kes tegelevad süstemaatiliselt vargustega.

„Meie roll on töötada nende gruppidega, mitte ainult konkreetselt ühte asja menetleda,“ selgitas Vaher. „Loomulikult on erandeid, kus on väga head tõestusmaterjalid ja varas saadakse kohe kätte, aga kui varas 24 tunni jooksul ei selgu, siis see materjal jääb ootama aega, kui leitakse kurjategija või mõne läbiotsimise käigus ratas või lõpeb menetluse aeg.“

Vaheri sõnul on politsei ülesandeks kujundada mõtteviis, et kuritegevus ei tasuks ära ja selle juurutamisel on juba päris häid tulemusi. „Varas mõtleb ikka, kuidas kiiresti varastatud kraamist lahti saada, seepärast on meie fookuses varastatud asjade kokkuostjad, pandimajad ja taksojuhid.“

Teine võimalus on politseijuhi sõnul risti vastupidine. "Kujutlege olukorda, kui politsei ei menetleks narkokuritegevust ja korruptsiooni ning laseks edasi toimetada näiteks Valgas pead tõstnud grupil, kes tänaval vägivalda kasutades ja hirmuga ähvardades soovis inimesi maksustada," rääkis Vaher tööst, millele suuremat tähelepanu pööratakse. "Kui politsei nendega ei tegeleks, siis meie riik ei liiguks õiges suunas."

Vaher möönis, et varjatud kuritegevus jääb inimestele kaugeks. "Ühe narkolabori sulgemine jääb tavainimesele märkamatuks, aga kui paljud narkomaanid on sealt ainet saanud ja kui paljud selle aine ostmiseks on pidanud jalgrattaid varastama," rääkis Vaher. "Politseinikud näevad iga päev, kuidas kauplusest varastatakse sukkpükse ja deodorante, mis vahetatakse rahaks ja minnakse kohe esimesse kohta doosi ostma, aga vahetult ühe narkojõugu kinnipanemisest inimesed ei saagi nagu aru."

Politsei prioriseerib väljakutseid

Eesti politseist küsitakse päevas abi umbes 1500 korral, kuid telefonis antud informatsioon erineb sageli tegelikkusest, aeg ja juhused mängivad politsei kahjuks.

Vaher möönis, et väljakutsete seas on ka palju müra, aga parem karta kui kahetseda. "Kui inimene juba korra helistab, siis me reageerime," rääkis ta. "Aga kui ta nüüd helistab ja valetab, siis selle on kindlasti tagajärjed." Siia alla kuuluvad näiteks pommiähvardused, mille tegijad politsei üpris kiiresti tabab ja kohus ka karistab.

Olnud ise aastaid uurija ja käinud sündmuskohtadel, ei usu Vaher väljakutsete tühistamiseks tehtud kõnesid. "Väljakutsele ei ole võimalik anda hinnanguid distantsilt ja politsei ei usu neid väljakutseid, kus hakkab tühistamine," selgitas Vaher väljakutsetele reageerimist.

Ta meenutas oma tööst juhtumit, kus naine tegi väljakutse, et teda pekstakse. Patrulli kohalesõidu ajal helistas naine uuesti ja ütles, et kõik on korras, ja palus väljakutse tühistada. "Tegelikult pani seesama mees naisele noa kõri peale ja ütles, et helista tagasi ja tühista väljakutse," rääkis Vaher.

Väljakutsed jaotuvad politsei jaoks kolmeks. Kui on vahetu oht inimeste elule või varale, siis reageerib viivitamatult lähim patrull. Seejuures linnas jõuab politsei sündmuskohta kiiremini, kuid kaugemad kohad paraku jäävad ajalise mõttes kauem ootama ka tulevikus.

Teine reageerimisaste on siis, kui vahetu oht on möödas, kuid on reaalne võimalus tabada kurjategija nüüd ja kohe. "Aga kui on maja, korter või kuur tühjaks varastatud, siis võib tulla politsei ka mõne aja pärast, aga ta tuleb igal juhul kohale," lubas Vaher.

Vaher tunnistas, et on tõesti ka sündmused, mille puhul palub politsei inimesel tulla politseijaoskonda avaldust kirjutama või teha avaldus digitaalselt. Selline juhtum on näiteks varastatud rahakott.

Politsei kõige suurem väljakutse

Eesti politsei kõige suurem väljakutse oli, on ja jääb olema teenida Eesti rahvast. Hinneteleht politseitööle kujuneb usalduse eest ja sellest, kui turvaline on Eestis elada ja Eestit külastada. „Julgen kinnitada, et elanikud ja turistid tunnevad ennast ikkagi Eestis turvaliselt, lausus ta ja lisas võrdluseks maailma suurlinnadega, et Eestis tunnevad inimesed tänaval jalutades end turvaliselt.

Vaheri sõnul on Eestis igal pool turvaline, küsimus on pigem selles, kui palju inimene ise seiklusi otsib. Ka saab igaüks ise oma turvalisuse nimel palju ära teha, alates asjade hoidmisest ja kohtadest, kus käia kuni selleni, kuidas inimene abistab sõpru või kui julgelt sekkutakse.

„Me oleme väga õnnelikud, kui inimesed on rikkumist nähes sekkunud, kasvõi politsei liiklusliini kaudu,“ kiitis ta kodanikujulgust. „See on meie jaoks kuldaväärt informatsioon, mida inimesed näevad ja meile edasi annavad.“