Politseiga kohut käiv Artur Talvik rikkus saadikuks kandideerides meelega seadust

 (126)
Politseiga kohut käiv Artur Talvik rikkus saadikuks kandideerides meelega seadust
Foto: Tiit Blaat

Vabaerakonna nimekirjas riigikokku kandideerinud Artur Talvik rikkus enne valimisi meelega valimisseadust, et selle kitsaskohtadele tähelepanu juhtida. Nüüd asub saadik tuleva aasta märtsis politsei poolt juba määratud karistust edasi kaebama.

Nimelt rikkus vabaerakondlasest saadik tänavu aasta alguses riigikogu valimise seadust, täpsemini selle sätet, mis ütleb, et üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud. Saadik sai politseilt selle eest ettekirjutuse ning ligi 200-eurose trahvi, mille peale Talvik aga kaebuse esitas.

"Tegemist on välireklaami keeluga ja valimiskampaania ajal ma jätsin oma autole kleepsud peale välikeelu ajaks. Aga eesmärk oligi, et see läheks kohtusse ja see ei olnud n-ö kohukese juhtum, vaid reaalselt soovisimegi selle kohtusse jõudmist, et see ebavõrdsus kaotataks," rääkis Talvik Delfile.

Vabaerakonna juhtfiguuri sõnutsi on asi nimelt selles, et uued ja väiksemad parteid on igasuguste valimiskampaaniate tegemise osas suurematega võrreldes ebavõrdses seisus.

Seotud lood:

"Tegelikul on need välireklaamid ja autodele kleepimine üks tõhusamaid ja odavaimaid viise ennast n-ö tähelepandavaks teha ja kui see n-ö ära keelatakse, siis see võitlus läheb veelgi ebavõrdsemaks. Telereklaame me ju kinni maksta ei suuda," põhjendas Talvik. "Seega, tegelikult mul oli hea meel, et politsei selle menetluse tegi," ütles Talvik muiates ja lisas, et tegelikult sooviti probleemile tähelepanu juba enne valimisi tõmmata, aga kohtuveskid jahvatavad kahjuks liialt aeglaselt.

Riigikogulase sõnul esindab teda kohtus tuntud advokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks, kellel Talviku väitel on päris häid argumente, et kohtuvaidlus võita.

"Näiteks on seal see ebavõrdsuse printsiip ja ka ebavõrdsus muuhulgas reklaamifirmade vahel," ütles Talvik.

Riigikogulane kinnitas, et sellise rikkumise pani toime Vabaerakonnast vaid tema ning kohtusse läheb ka vaid tema. Küsimusele, et kes aga kohtukulud tasub ja mis suurusjärgus need on, vastas Talvik, et "need on väga väikesed" ja et see "Jõks teeb seda pigem heast tahtest".

Jõks: Talvikul ei olnud võimalik suurtega "võistelda"

Advokaat Allar Jõks selgitas, et 2005. aastal kehtestatud poliitilise välireklaami keelu üheks eesmärgiks oli vähendada raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel ja vabastada avalik ruum liigsest välireklaamist.

"Artur Talviku juhtumit tulebki selles valguses hinnata. Ta eksponeeris riigikogu valimiskampaania käigus enda sõiduautol oma nime ja viidet veebileheküljele. Valijatele ei lubanud roosamannat ja ei teinud poliitilisi avaldusi. See ei olnud kulukas, sest ei nõudnud reklaampindade rentimist ega massiliselt reklaammaterjale. Kuna linnas sõidavad aasta läbi reklaamidega kaetud sõidukid, siis ei risustanud Talviku auto ka avalikku ruumi. Seega sõiduautol oma nime ja veebilehekülje esitlemine ei ole vastuolus välireklaami keelu eesmärkidega, mistõttu isiklikel esemetel reklaami tegemise keeld on põhiseadusega vastuolus," leiab Jõks.

Endine õiguskantsler selgitas, et välireklaami keelu teiseks eesmärgiks on tagada kandideerijate võrdsus.

Sellega seoses tuleks näiteks kiretult vaadata numbreid. Möödunud aasta neljandas kvartalis olid IRL reklaamikulud kokku 362 537,59 eurot (sh telereklaam 177 437,40 eurot), RE-l 189 178,60 eurot, (60 831 eurot) ja SDE-l 119 890,28 eurot (27 049,82) eurot. Vabaerakonna, mille nimekirjas Talvik kandideeris, kogutulu samal perioodil oli 39 633,32 eurot.

"Järelikult ainuüksi telereklaamile kulutasid parlamendi erakonnad rohkem kui oli Vabaerakonna kogutulu. Vabaerakonna nimekirjas kandideerinud Artur Talvikul ei olnud võimalik reklaami tegemisel „võistelda“ ja tellida tele-, raadio-, interneti ning ajakirjandusreklaami. Enda isikliku kujutise ja nime eksponeerimine isiklikul sõiduautol oli soodsaim viis enda kandidatuurist avalikkust teavitada," leiab Jõks.

"Olukord, kus isik ei või aktiivse poliitilise agitatsiooni ajal kasutada käepäraseid ja soodsaid reklaamikandjaid, kuid parlamendi erakonnad, keda suurel määral rahastatakse riigieelarvest, võivad teha kallist ja kulukat reklaami mitmetes erinevates reklaamikanalites, paistab ebaõiglane," lisas Jõks.

Selle kohta aga, et kui tõenäoliseks peab Jõks, et suudab kohtuasja võita, vastas Jõks, et "lootusetus asjas kliendi esindamine oleks tema ootuste petmine".

"Aga lõpuks teeb otsuse ikkagi kohtunik ja ärgem segagem tal seda tasakaalukalt ja sõltumatult tegemast," lisas Jõks.

Väite kohta, et Jõks pakub sisuliselt oma teenust Talvikule tasuta, vastas advokaat: "Kliendiks on Artur Talvik, kuid kliendilepingut ma avaldada ei või. Saan vaid öelda, et Artur Talvikule pakutu sobis."

Politsei: seaduse teadlik rikkumine ei ole vastuvõetav, aga nimetatud seadus on segane

Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit leiab aga, et seaduse teadlik rikkumine selleks, et probleemile tähelepanu tõmmata, ei ole vastuvõetav.

"Välireklaami keelu ajal reklaamide näitamine on praeguse seaduse kohaselt seadusega vastuolus ning politsei peab sellele reageerima. Teadlik nõuete eiramine ei aita probleemi lahendada ning see ajend ei vabasta ka seaduse täitmise kohustusest. Viimaste valimiste ajal sai politsei aktiivse agitatsiooni perioodil ning valimispäeval kokku üle saja teate võimalikust poliitilisest välireklaamist. Enamasti siiski seaduserikkumisega tegemist ei olnud ent kontrollida, fikseerida ja seisukoht võtta tuleb siiski. See kõik võtab aega ja on politseile täiendav koormus," rääkis Saarniit.

Samas on politsei tegelikult ise teinud mitmel korral ka riigikogu komisjonides ettepanekuid, et aastaid kestnud ebaselgused valimisseadustes saaksid parema sõnastuse.

"Samuti võiks teiste riikide näitel kaaluda välireklaami keelu kehtetuks tunnistamist. Igal keelul peab olema mõte ning poliitilise välireklaami puhul on seaduse seletuskirjades sedastatud, et keeld peaks suunama kandidaadid sel perioodil inimestega vahetult suhtlema ning hoidma ära linnaruumi mattumist ülisuurtesse reklaamidesse. Tuleks kaaluda, kas poliitilise välireklaami keeld seaduse praeguses sõnastuses on oma eesmärgiga proportsionaalne. Kui kandidaadid ja valijad ei saa seadusest ega selle mõttest aru, siis tuleb olukorda muuta. Seejuures võiks kaaluda, kui palju energiat on mõtet panna keelu täpsustamisele ja kui palju võiks suunata seda asja sisusse. Ehk kuidas tagada selgus reklaamide rahastamise ja aruandluse poolel ning igaühele võrdsed võimalused oma sõnumit edastada," selgitas Saarniit Delfile.

Politsei teatel tuli eelmiste valimiste ajal valdav osa poliitilise välireklaamiga seotud kaebusi kandidaatide, erakondade esindajate ning ajakirjanike poolt.

Küsitlus #118543