Politsei võtab umbkeelsed ette
“Kuid olukord vajab täpsemat kaardistamist, sealhulgas Harjumaal. Sügiseks peaks olema teada, kui suur on keeleoskuse probleem tegelikkuses,” sõnas Antropov.
Ta märkis, et praegu on Tallinnas ja Ida-Virumaal niiöelda mustas nimekirjas 50 ametnikku, kes pole oma keeleoskuse taset aastate jooksul tõstnud, kuigi keeleinspektsioon on teinud neile ettekirjutusi ja neid trahvidega karistanud.
“Selliste ametnikega peame tõsiselt vestlema, kui vaja, tuleb korraldada näidisvallandamisi, et tekiks hirm ja nähtaks — selle asjaga pole enam nalja,” ütles politseijuht.
Ta toonitas, et politseinik peab riigikeelt valdama kõrgtasemel, nagu seadus ette näeb, kuid seda pole paraku võimalik saavutada päevapealt. “Üritame paremuse poole samm sammu haaval,” märkis Antropov.
Keelenõuete pärast töötajate vähesust politsei ei karda. “Eelmisel aastal lahkus meilt vähem inimesi, kui juurde tuli,” tähendas Antropov, lisades, et ka tänavu lõpetab politseikooli ja politseikolledži 170 noort.
Politseis on käivitamisel karjäärimudel, mis ei tähenda ainult kõrgemale ametikohale edutamise korda, vaid ka seda, et tavalisel reapolitseinikul on hea töö korral võimalus teenida paremat palka. Antropov selgitas, et eesti keele oskus saab politseiniku karjääris üheks nõudeks, Tallinnas ja Ida-Virumaal ka vene keel.
Lisaks on Paikuse politseikooli kavas õppima võtta venekeelseid noori, kes lõpetaksid kooli juba nii, et valdavad eesti keelt kõrgtasemel. “Alguses, kui vaja, õpetame ainult eesti keelt,” ütles Antropov.
Politseijuht rääkis, et seniks jätkab keeleinspektsioon järelevalvet, vaatamaks, kuidas keele omandamine kulgeb. Keeleinspektorid ja politsei kavatsevad järgmine kord kohtuda sügisel, et teha kokkuvõtteid ja kaaluda edasisi samme.
