Politsei viskas trahvi tegemisel kulli ja kirja

 (121)
PPP politseinik 04  okt  Linnu teel liiklust jälgimas
Politsei foto

Hiljutine Tartu maakohtu otsus aitab paljastada tõsiasja, et politsei võib autojuhti trahvida ka siis, kui juht ühtki liikluseeskirja ei riku, otsustavaks võib saada hoopiski mündiga kulli ja kirja viskamine.

Ebatavaline sündmusteahel sai alguse ühel eelmise aasta jahedal novembrihommikul, kui alkoholikauplusteketi Feenoks juht Oleg Bulkin oma Toyota Land Cruiseriga tööle sõitis, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ühel ristmikul võttis Bulkini maasturi sappa politseiauto, peatumismärguannet aga ei antud. Mees ei aimanud sabas sõitvast politseiautost midagi halba ning väljus pärast tööle jõudes autost.

Selleks ajaks jõudis kohale ka politseiauto, millel süttisid vilkurid. Politseiauto roolis istunud konstaabel kamandas ärimehe läbi lahtise akna enda juurde ja käskis kaasa võtta autodokumendid.

Konstaabel Indrek Oinus teatas Bulkinile, et too olevat sõitnud lahtise turvavööga. Juba autost väljas olnud Bulkin konstaabli väitega loomulikult ei nõustunud. Bulkin räägib, et Oinus tegi ettepaneku: viskan kulli ja kirja, selle järgi otsustame kas turvavöö oli lahti ja kas trahv tuleb või mitte.

“Suures segaduses ma ei pannudki tähele, kumb variant oleks minu kasuks olnud ja kumb oleks trahvi tähendanud. Ta viskas mündi õhku ja ütles, et trahv tuleb,” rääkis Bulkin eile. Bulkini sõnul olevat konstaabel veel öelnud, et varem pääses üks mees just kulli ja kirja viskamise teel trahvist.

Politsei: äkki provotseeriti

Kiirmenetlusest loobunud Bulkinile koostati väärteoprotokoll ja lahtise turvavööga sõitmise eest määrati talle 2220-kroonine trahv. Trahviga Bulkin ei nõustunud ning kaebas otsuse edasi Tartu maakohtusse. Märtsi lõpus kohus ka politsei trahviotsuse tühistas. Pelgalt trahvitühistamisega Bulkin ei leppinud ja andis informatsiooni kulli-kirja viskamise kohta edasi ka politsei sisekontrolli.

Ehkki praegu väidab Lõuna politseiprefektuur, et sisejuurdlus kestab ning midagi pole veel selge, saadeti Bulkinile nädal tagasi sisekontrollist kiri, milles muu hulgas teatati: “Lõuna politseiprefektuuri personali- ja politseikontrollitalituse poolt on põhjalikult kontrollitud Teie pöördumises toodud asjaolusid. Kontrolli käigus leidsid Teie poolt esitatud faktid kinnitust.”

Lõuna politseiprefekt Aivar Otsalt ei pidanud juhtunut piisavalt tähelepanuväärseks, et sellele eile oma hinnangut anda. Selle asemel nõustus konstaabli käitumist kommenteerima tema ülemus vanemkomissar Tarmo Stokkeby. “Lõplikult ei ole politseiametniku süüd tuvastatud. Küll aga on teada see, et rikkuja ja politseiametniku vahel tekkis vaidlus ning seejärel käis läbi kulli ja kirja viskamise jutt,” rääkis Stokkeby.

Ühtaegu lisas ta, et praegu uuritakse, kelle initsiatiivil läks üldse jutt kulli ja kirja viskamisele. “Kas tegemist oli noore politseiametniku kohatu naljaga või provotseeris hoopis rikkuja, ei oska ma öelda.”

Politsei arvamust, et Bulkin ise võis olla provotseerija, nimetas mees naeruväärseks. “Varem polnud ma kaugelt üle viie aasta jooksul mitte ükski kord trahvi saanud. Miks peaksin ma provotseerima hakkama?” imestas ta. “Kui mul ka oleks olnud turvavöö lahti, miks mind siis kohe kinni ei peetud? Pealegi jooksid kohtus politseiametniku ja kaasas olnud abipolitseiniku ütlused nii erinevas suunas, et kohtunik tabas ära, et asi ei klapi.”

Pihl: ootame sisekontrolli tulemused ära

Ehkki Lõuna prefektuuris on viimaste kuude jooksul ilmsiks tulnud mitu avalikkuse närvidel mänginud juhtumit, ei rutanud siseminister Jüri Pihl eile seal toimuvale hinnangut andma.

“Kulli ja kirja viskamisest kuulen ma küll esimest korda, aga kui tõesti nii on olnud, siis on see seaduserikkumine ning sellega tegeleb edasi kas kohus või sisekontroll,” ütles Pihl ning lisas, et naiivne oleks loota, et ühtegi jama üldse ette ei tuleks. “Kui sisekontroll sellega juba tegeleb, siis on õigesti reageeritud ja küll saavad süüdlased ka karistuse.”

Pihl ei soovinud öelda, kas teda üllatas, et politseiametnikud võivad Eestis selliseid meetodeid kasutada. “Selliseid menetlusi on väga erinevates valdkondades iga päev väga palju ja igale ühele antakse hinnang eraldi. Oleks parem, kui selliseid asju ei juhtuks,” rääkis Pihl. Ta tõi näiteks, et mõni politseinik võtab ka altkäemaksu ning see on veel räigem kuritegu.

Pihli sõnul on tähtis, et selliseid asju politseis ei vaikitaks maha. Kui aga Eesti Päevaleht ei oleks eile asja vastu huvi tundnud, oleks kurioosne seik politseimaja seinte vahele tõenäoliselt jäänudki.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Remo Perli sõnul ootab konstaablit ees tõenäoliselt noomitus. “Tegemist on noore ja kogenematu politseiametnikuga. Ta on tööl olnud alles aasta aega,” lausus Perli.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines