Politsei: Tallinna tänaval tapmise ohvriks langeda on väga vähetõenäoline
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna ütles Eurostati kuritegevuse raportit kommenteerides, et Tallinn on üldiselt ohutu linn ning tapmised ja mõrvad on enamasti ühise joomingu käigus tekkinud tüli traagiline tagajärg.
Pärkna sõnas Delfile, et üldiselt on Tallinn turvaline linn ning seda väidet toetab ka kuritegude statistika. "Viimase viie aasta jooksul on tapmiste ja mõrvade arv stabiliseerinud," kinnitas Pärkna. Viimase viie aasta statistikat vaadates on Tallinnas aastas umbes 30 tapmist ja mõrva.
Kriminaalbüroo juht selgitas, et oma iseloomult on tapmiste ja mõrvade juhtumid enamasti sellised, kus ühise joomingu käigus tekkinud tüli lõpeb vägivaldse konfliktiga, milles üks osapool sureb. "Tunduvalt harvem tuleb ette krimiseriaalides levinud juhtumeid, kus tapmise motiiviks on pikaajaline vaen, kättemaks või omakasu. Samuti on Tallinnas väga väike tõenäosus langeda tänaval raske isikuvastase kuriteo ohvriks," kinnitas Pärkna.
Pärkna sõnul aitaks paljusid tapmisi ära hoida eelkõige inimeste suurem sotsiaalne kindlus ning toimetulekuoskuste ja hoiakute muutmine. "Kahjuks näeme, et olmetülidest alguse saanud raskete kuritegude peamiseks riskirühmaks on vähem kindlustatud inimesed, kelle sidustatus riigi ja ühiskonnaga on nõrgapoolne."
Möödunud aastal 33 tapmist ja mõrva
Eurostati kuritegevuse raporti järgi on tapmiste ja mõrvade arvu poolest 100 000 elaniku kohta Tallinn 6,09 mõrvaga Leedu pealinna Vilniuse (suhtarv 7,9) järel teisel kohal. Mustas nimekirjas järgnevad Baltimaade pealinnadele Beneluxi maad: Luxembourg (4,24) oli kolmas, Amsterdam (3,65) neljas ja Brüssel (3,09) viies.
Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang ütles Delfile, et pole teada, milline elanike arv arvutuskäigu aluseks võeti. Küll aga on politseil olemas tapmiste ja mõrvade statistika. Seda aluseks võttes oleks pidanud Tallinna rahvaarv 2007.–2009. aastal olema 514 000, et Eurostati statistika tõele vastaks.
Üksteisest erinevad märgatavalt ka statistikaameti ja rahvastikuregistri pakutud rahvaarvud, kuid suurt üle 400 000 ei ole neist kumbki. Kui tapmiste ja mõrvade arv panna suhtesse Tallinna umbkaudse rahvaarvuga, mis umbes 400 000 neil aastail võis olla, siis oleks Tallinna koht tabelis (napilt) küll sama, kuid nimele järgnev suhtarv märksa suurem – 7,82.
