Tikerpe rääkis Delfile, et mullu sai suveperioodil ehk 1. juunist 31. augustini surma 17 inimest, 2016. aastal 19, 2015. aastal 21 ning neli aastat tagasi 22 liiklejat.

Tikerpe sõnul muutuvad autod paremaks ja head liiklustingimused loovad võltsturvatunde, mistõttu ületataksegi lubatud sõidukiirust. "Maanteedel tundub inimestele normaalne, et lubatud kiiruse 10-20 km/h võrra ületamine ei ole ohtlik. Kui aga olukord teel ootamatult muutub, siis annavad liigsed kilomeetrid tunnis kiirust kohe tunda," märkis ta.

Noortega juhtunud õnnetustel on Tikerpe hinnangul suur roll sellel, kuidas nad grupis käituvad. Noor võib üksinda sõita rahulikult, kuid seltskonnaga sõites on vaja enda väheseid oskusi demonstreerida. "Tean ka juhtumit, kus taga istunud neiud ütlesid noormehele, et ta vähendaks hoogu, kuid ta käitus vastupidiselt. Tulemuseks oli õnnetus, kus hukkus kaasreisija," märkis Tikerpe.

Tikerpe ütles et inimesed leiaksid võimaluse kihutada ka siis, kui katta kõik maanteed tihedalt patrullidega. Liiklusjärelevalve kõrval peab politsei tegelema ka ennetusega, et raskeid tagajärgi ära hoida.

"Homsete autojuhtide kasvatamine algab täna turvatoolis. Kui 17- ja 18-aastased lähevad autokooli, siis neil on suhtumine ja arusaam liiklusest välja kujunenud ning seda sõprade ja vanemate abil," toonitas Tikerpe. Noore juhi suhtumine peegeldab Tikerpe sõnul tema vanemate ja sõprade omi. "Ma arvan, et see paneb inimese mõtlema, kui hea sõber või vanem loeb sõnad peale," lisas ta.

Tikerpe sõnul ongi kõige tähtsam kõikidele liiklejatele meelde tuletada, et kihutamine, lahtise turvavööga sõitmine, telefoni näppimine roolis olles ja joobes rooli istumine toob varem või hiljem rasked tagajärjed. "Auto on ju põhimõtteliselt relv ja kui seda valesti käsitsetakse, siis ta põhjustab kellegi surma," tõdes Tikerpe.

Laupäeval hukkus Eestis liikluses kolm ja sai viga 14 inimest. Lisaks tabas politsei roolist 26 joobes juhti. Eile sai liikluses viga kuus inimest ja tabati 21 joobes juhti.