Politsei rakendab karmi kätt

Politseijuhid tunnistavad viimasel aja vahejuhtumite tagajärjel politsei maine langust ning plaanivad seetõttu karmistada distsipliini, tõsta korravalvurite vastutust ja suunata neid enam psühholoogide jutule.

“Iga politseinik, iga ametnik peab eelkõige personaalselt vastutama oma tegude eest. Kuid tähtis on ka kollektiivne vastutus — iga politseinik vastutab ka teise politseiniku eest — ning ringkaitsel ja kolleegide tegude salgamisel ei ole politseis kohta,” ütles esmaspäeval politseijuhtidega kohtunud siseminister Tarmo Loodus ajakirjanikele.

Looduse sõnul kaalub siseministeerium politsei teenistuskorralduse muutmist ja alluvussuhete ülevaatamist.

Minister lisas, et politsei peab kohe ja adekvaatselt avama ajakirjandusele juhtumite kohta informatsiooni, et vältida oletusi ükskõik millisel politseiga seotud teemal.

Politseiameti peadirektor Harry Tuul tunnistas, et viimaste nädalate sündmused on tõsiselt mõjunud politsei mainele. “Ma ei arva, et selliseid vahejuhtumeid enam ei järgne, kuid nende minimeerimiseks on kindlasti võimalik palju ära teha,” ütles Tuul.

Ta märkis, et politseil ei ole veel olnud piisavalt aega, et ebasobivatest inimestest politseis lahti saada, nad välja vahetada ja teisi politseinikke koolitada.

“Leppisime esmaspäeval prefektidega kokku, et täiendame veelgi meetmeid politseidistsipliini parandamiseks ning 17. augustiks esitavad prefektuurid oma vastavad ettepanekud politseiametile,” ütles Tuul.

Ta lisas, et politsei ei ole olnud korda rikkunud kolleegide suhtes liberaalne. “Väidan, et oleme olnud väga ranged. Igal aastal on karistada saanud keskmiselt 300 politseinikku, eelmisel aastal vabastati 53 politseinikku, kellele lisanduvad veel omal soovil lahkunud,” ütles politseijuht ja lisas, et sellist karmi liini jätkatakse.

Tuule sõnul on distsipliini tagamine eelkõige kohalike politseiasutuste juhtide ülesanne ning politseiameti ülesanne on vaid kontrollida kehtiva normatiivbaasi täitmist.

Tuul kinnitas, et kindlasti ei hakata iga politseiniku kainust enne ametiauto rooli istumist kontrollima. Samuti ei pidanud ta tõenäoliseks kehtestada igal pool nii karmi ametiautode kasutamise korda kui Saare prefektuuris, kus ka prefekt oma auto pärast tööpäeva lõppu politsei parklasse jätab.

Tuule sõnul tekitab politseinike töö äärmiselt stressi ning seetõttu oli esmaspäevasel nõupidamisel arutuse all ka politseipsühholoogide töö paremaks muutmine.

Harry Tuul kutsus esmaspäevaks Tallinnasse nõupidamisele kõik Eesti politseiprefektid. Nõupidamise tingisid viimase kuu aja jooksul purjus politseinikega juhtunud avariid.

Eelmisel esmaspäeval tegi purjuspäi autoavarii Tallinna politseiprefektuuri kriminaalosakonna avalike kuritegude talituse komissar Boriss Kotljar, kelle politseijuht samal päeval vallandas.

Enne seda juhtus purjus politseiametniku osalusel liiklusõnnetus kolme nädala eest Viljandis, kus 1,1-promillise joobega politseikomissar Ants Pajumägi sõitis ametiautoga surnuks jalgratturi. Tuul vabastas Pajumäe juhtunu järel ametist.