TLT pressiesindaja Urmas Tooming vastas Delfi küsimusele, kas vastab tõele, et ettevõttes on käimas läbiotsimine, vaid "Ei kommenteeri". Küsimusele, miks ta ei kommenteeri, keeldus Tooming vastamast ja soovitas pöörduda TLT juhi Enno Tamme poole.

Tamm vastas Delfile, et ei saa praegu rääkida, sest tal on nõupidamine, mis kestab veel paar tundi.

Hetkel on kinni peetud juhatuse liige Alar Urm, bussiliiklusteenistuse direktor Andres Herkel, bussiremonditöökodade juht Hannes Erbsen ning bussiremonditöökodade asejuht Jaanus Vink.

Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse esimees Enno Tamm toonitas veidi hiljem saadetud pressiteates, et mitte kedagi ei tohiks enne kohtuotsust, ammugi enne asjaolude selgimist süüdi mõista. Samas mainis ta, et Tallinna Linnatranspordi ASi siseaudititest on eelnevalt tulnud välja mitmeid ebakorrapärasusi, mis on tekitanud küsimusi. Paraku puudub sisekontrolli käigus õigus ja võimalus teostada menetlustoiminguid.

Tamm osutas, et sisekontrolli tulemuste põhjal jõudis juhatus 28. märtsil järeldusele, et Jaanus Vink tuleb ametist vabastada. „Sündmused on aga meist ette jõudnud. Nüüd on meie järgmisteks sammudeks Vingi ametist vabastamine ja ülejäänute teenistussuhte peatamine kuni asjaolude selgumiseni,“ ütles Tamm.

„Selline olukord on väga ebameeldiv ja Tallinna Linnatranspordi ASi jaoks on iga selline kahtlusevari kurvastav,“ kommenteeris Tamm. „Teeme oma parima, et seista usalduse ja oma hea nime eest.“

Kriminaalmenetluse tähelepanu keskmes on kasutatud busside ostmise hanked alates 2012. aastast. Ühele juhtivtöötajale heidetakse samuti ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist ajavahemikul 2012-2017 selle eest, et kindlad ettevõtted saaks eelise nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hankimise käigus. Altkäemaksuna saadud vara maht küündib kokku 2 miljoni euroni.

Lisaks peeti kinni veel kolm inimest, kes on seotud kaupade ja teenuste tarnimisega Tallinna Linnatranspordi AS-le.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul peaksid asutused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused pöörama erilist tähelepanu teenuste ja kaupade soetamisel võimalikule pettusele ning tegema kõikvõimaliku korruptsiooniriski maandamiseks.

„Asutusesisene kontroll aitab muuta kaupade ja teenuste soetamise läbipaistvaks ja ausaks ning vähendaks töötajate ebaausa käitumise võimalust. Kui varade väärkasutamise vältimiseks on loodud turvaline keskkond, siis see vähendab ebaausat tegevust. Rikkumiste ärahoidmiseks soovitame juhtidel hoida hangetel ja suuremahulistel ostudel täiendav kontroll peal, mis välistaks vahendite ebaotstarbekat kasutamist ja kellelegi ebaausa tulu toomist,“ sõnas Ombler. Ombleri sõnul on kokkuvõttes see nii asutusele kui ka tarbijale kallim, kui ausal teel riigihangete läbiviimine.

Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et tegemist on esimeste avalike menetlustoimingutega kriminaalasjas, mis alustati eelmisel suvel. „Tänaseks oleme kogunud piisavalt tõendeid, et kuriteos kahtlustatavana kinni pidada seitse meest. Neist kahe osas plaanib prokuratuur taotleda kohtult ka vahistamist,“ selgitas eriasjade prokurör Kivioja.

Kriminaalmenetlust juhib Põhja Ringkonnaprokuratuur ja viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo.