“Praegu käiakse politseikoolides lõhkeainete ja põrgumasinatega seotud probleemidest üle väga üldiselt,” tunnistas keskkriminaalpolitsei endine direktor Anvelt, kes on juhtinud sisekaitseakadeemia politseikolledžit viimased 11 kuud. “Seda on ilmselgelt vähe.”

Reedel vaatas Anvelt üle politseitaktika ja enesekaitse õppekavad, et näha, kuivõrd on tema kursandid kas või teoreetiliselt valmis ohuolukorraks, kuhu sattusid 25. novembri öötundidel Tallinna Õismäe linnaosas politseinikud, kes seisid vastamisi endale pommivöö ümber tõmmanud 50-aastase eraelukriisis oleva mehega.

Politseinike eest korraks pakku pääsenud mees hüppas ootamatult ühte politseisõidukisse, võttis korraks pantvangi koerajuht Gorbatchova (30) ja pani järgnenud rüseluses pommivöö plahvatama.

Hukkusid Gorbatchova, tema lambakoer Brayn ja nn pommimees, kolm oma kolleegi päästa üritanud politseinikku said raskelt haavata.

“Politseitaktika kui õppeaine räägib ohtlikust vastasest, näiteks noa või püstoliga relvastatud kurjategijast, aga võimalikke lõhkeainega seotud juhtumeid pole välja toodud,” kahetses Anvelt. “Õppejõud lähtuvad valdavalt Eesti kogemustest, kus politseinikke on tulistatud püstolist või rammitud autoga, kuid seni pole meid rünnatud lõhkeainevööga.”

Anvelt aga tunnistas, et järjest pommiplahvatusohtlikumaks muutuv maailm Eesti ümber peab tooma muutusi ka siinsete politseinike õppekavadesse.

Anvelt avaldas lootust, et politseiamet annab kolledžile üle kõik analüüsid üleeilse traagilise pommijuhtumi kohta. 1990. aastate alguses Eesti politsei taasloojana ajalukku jäänud Olev Laanjärv lubas teha Riigikogu õiguskomisjonile ettepaneku kutsuda parlamendiliikmete ette nii politseiameti juhtkond kui ka politsei esikoolitajad.

“Esiteks peaks meil olema võimalus lugeda selle traagilise juhtumi objektiivset analüüsi, sest väga vabandan, kuid kõrvalt vaadates tunduvad mõned detailid küsitavad,” rääkis Laanjärv. “Teiseks tuleks saada selgust, kuidas valmistatakse politseinikke ette ohuolukordadeks, ka nendeks, mis on seotud lõhkeainega.”