Enne avariid oli tegu tavalise olukorraga – vilkurid, sireen ja kiire sõit, et päästa inimelu. Ristmikule jõudes põles kiirabiautole fooris punane tuli, mistõttu oli juht eriti tähelepanelik. Sooritades parempöörde üle kahe sõiduraja, sõitis temale aga küljepealt otsa liikuma hakanud sõiduk. Loomulikult ei tahtnud kumbki autojuht end süüdi tunnistada ja asja kutsuti lahendama politsei, teatas Transpordi Ametiühing.

Transpordi ametiühingu liiklusspetsialisti Tarmo Kahemi sõnul oli nii olukord kui ka politsei otsus tavapärane: „Süüdi tunnistati alarmsõiduki juht, kes väidetavalt ei taganud ohutust.“

Kahem lisas, et sellised politsei otsused tekitavad mitmeid küsimusi, kuna ühest küljest on arusaadav, et eriõiguseid kasutav juht peab olema eriti tähelepanelik ja tagama ohutu liikumise, kuid teisalt on suur osa selles ka tavajuhtidel.

„Liiklusseadus ütleb üheselt, et alarmsõidukitele peab teed andma ning vajadusel peatuma. Täna aga kinnitavad kiirabiautojuhid, et tavaautojuht on teeandmisel äärmiselt passiivne ja tähelepanematu,“ väljendas Kahem muret autojuhtide teadmatuse osas ja lisas, et kuigi kõne all olev juhtum sai lõpetatud, tuleb samalaadse probleemiga ilmselt peatselt uuesti kokku puutuda.

Transpordi Ametiühingu hinnangul on oma osa juhtide koolitustel autokoolis, aga head tava ei kujunda ka politsei otsused valdavalt alarmsõiduk süüdlaseks määrata ning politsei peaks oma otsustes olema tähelepanelikum vaadates rohkem ka tavajuhtide süüd.