Politsei leevendab jääle mineku piiranguid
Peipsi järvele võib Mustvee linnast kuni Meerpalu küla lõunapoolse tipuni minna jalgsi kuni ühe kilomeetri kaugusele kaldast. Lämmijärvele lubatakse minna jalgsi Saksa lahest lõuna poolsel jääalal kuni Raigla laheni kuni ühe kilomeetri kaugusele kaldast. Lubatud on ka Pihkva järvele jalgsi minek Värska lahest kuni Beresje külani ühe kilomeetri kaugusele kaldast.
Seoses muutlike ja ohtlike jääoludega pole lubatud jääle väljumine Pedaspää lahel ning keelatud on järvejääl liikumine Uhtnina ja Piirissaare vahelisel alal, Salusaarele ligemale kui 300 meetrit ning ojade-jõgede suudmetele lähemale kui 500 meetrit. Järvejääle on keelatud minna mis tahes transpordivahendiga.
Homsest, 27. jaanuarist on lubatud minna jalgsi ka Narva veehoidla jääle Kulgu sadamast 3 km ulatuses ülesvoolu kuni 1 km kaugusele Eesti Vabariigi poolsest kaldast, kuid mitte lähemale ajutisele kontrolljoonele kui 50 meetrit. Kanalite suudmetele ei tohiks liikuda lähemale kui 200 meetrit. Peipsil on endiselt keeld jalgsi minna Ida-Viru maakonna piires Peipsi järvele ja Narva veehoidla jäätuvatele osadele.
Jääleminek peab olema registreeritud
Lõuna prefektuuri piirivalvekapten Mati Mikson tuletab kalastajatele meelde, et järvele väljumine ning tagasitulek peab olema registreeritud lähimas kordonis. Peipsi järvel kehtib registreerimise kohustus, kui transpordivahendiga minnakse järvekaldast kaugemale kui 1 km. "Siiski soovitame seoses ebaühtlaste jääoludega oma väljumine ka sellistel puhkudel registreerida, sest nii saab piirivalve jälgida, kas olete järvelt tagasi jõudnud ja võimaliku õnnetuse korral alustada koheselt otsinguid," ütles Mikson.
Enne järvele minekut viige end kurssi kehtivate piirangutega ning tutvuge politsei kodulehel jääoludega. Registreerimisel saate küsida täiendavat informatsiooni kordonist.
Järvele minnes tuleks kaasa võtta laetud mobiiltelefon, milles on olemas kordoni kontaktnumber. Lisaks tuleks enese turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest.
Võimalusel ärge minge järvele üksinda. Ühes kaaslastega järvele minekul hoidke üksteise nägemiskaugusesse, et õnnetuse korral kaaslased teid märkaksid ja saaksid vajadusel abi kutsuda või seda ise osutada.
Kalastades ei tohiks koguneda seltskonnaga väikesele alale, nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahel tuleks hoida vähemalt 5 meetrit vahet nii jääl liikudes kui ka kalastamisel.
Vältige paksu lumega kaetud aladel liikumist, kus jäätumine on ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem ning valige teekond, mis võimaldaks liikuda visuaalselt eristataval jääkattel.
Kui avastate järvejääl olles mõne ohtliku koha, siis andke sellest kindlasti lähimasse kordonisse teada.
Külmarohi ja selle manustamine jätke koduseks tegevuseks kalasaagi kaalumise juurde.
