Täna hommikul astusid Harju maakohtu ette Dmitri Prokofjev ja Anatoli Plutahhin keda süüdistatakse röövmõrvas. Loo teeb kurioosseks tõik, et ühe mehe surmaga lõppenud rööv toimus juba 14 aastat tagasi ning tuli päevavalgele alles selle aasta aprillis, kui Prokofjevi antud DNA proov klappis vana mõrvalooga.
Süüdistuse kohaselt läksid Prokofjev ja Plutahhin 2003. aasta 17. augusti õhtupoolikul Tallinnas Peterburi maanteel asuvasse Hausbergi baari. Neil kaasas olnud spordikotti oli peidetud poolemeetrine kummeeritud nui. Mehed olid sel kellaajal baaris ainukesed kunded, lisaks neile olid seal ainult soomlastest baariomanik ja tema sõber. Peale kohvi joomist asusid Prokofjev ja Plutahhin rünnakule.
„Nad läksid neile kallale röövimise eesmärgil. Seda näitab see, et juba rünnaku ajal võeti pubist kaasa kassast raha, riiulitest alkoholi, ohvrite taskutest rahakotid ja autovõtmed,“ kommenteeris põhja ringkonna prokurör Anneli Lumiste.
Mehed lõid soomlastele nuiaga pähe, surusid nad põrandale pikali, ähvardasid neid relvataolise esemega ja sidusid nad teibiga kinni. Sündmuspaigalt põgenemiseks kasutasid nad baariomaniku bussi, mille võtmed nad tema taskust kätte said.
Kahest rünnaku ohvriks langenud soomlasest läks kergemini baariomanikul, kellel õnnestus kutsuda politsei. Tema sõber sai aga tõsisemad traumad ning suri mõned päevad hiljem haiglas.
Hausbergi baaris tehti kuritöö järgselt tõendite kogumise täispakett, mille käigus võeti nii sõrmejälgi kui uuriti asitõendeid. Samuti võeti ka DNA proovid, mida alates uue aastatuhande algusest aina sagedamini juurutama hakati. Paraku oli toona aga olukord, et proovid sai küll võetud, kuid neid andmeid polnud millegagi võrrelda, sest kurjategijate DNA andmebaasi ei olnud olemas.
„Seal teostati täiesti korrektne sündmuskoha töö, sündmuskoha tõendite kogumine, kaasa võeti erinevaid esemeid, mille puhul oli võimalus, et need olid ründajatega seotud või olid nad neid puutunud. Aga esimese menetlusaasta jooksul ei õnnestunud ühtegi potentsiaalset kahtlustatavat seostada nende kogutud asitõenditega,“ rääkis põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Roger Kumm.
Ka prokurör Lumiste sõnas, et proove võeti nii baarist, politsei poolt leitud baariomaniku autost kui ka sündmuskohale jäetud nuialt.
„Materjali oli piisavalt, aga me ei tuvastanud, kes oli see isik, kelle bioloogiline materjal see oli,“ lisas Lumiste.
Kuivõrd ühtegi kahtlusalust kriminaalmenetluse esimese aasta jooksul ei tekkinud, lõpetati menetlus tingimusega, et kui ilmneb uusi asjaolusid, siis avatakse kriminaalmenetlus taas. Nii jäigi see mõrvatoimik uurijate riiulile lausa 14 aastaks.
Uued patud võtsid vahele
Käesoleva aasta veebruari alguses peeti Prokofjev aga kinni avaliku korra raske rikkumise, kehalise väärkohtlemise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Teadaolevalt olid need seotud lähisuhte vägivalla ja alaealise ühistranspordis ründamise eest. Kuivõrd seaduse järgi saab nende eest mõista karistuseks rohkem kui viis aastat karistust, oli tegemist esimese astme kuriteoga, mille puhul võetakse süüdi mõistetutelt ka DNA proov. Nii ka Prokofjevilt.
See antud proov andis aga vaste Eesti kohtuekspertiisi instituudis, mis leidis kattuvuse 2003. aasta mõrvajuhtumi käigus kogutud andmetega. Sellest teavitati kohe ka politsei mõrvagruppi ning uute tõendite valguses otsustatigi vana kriminaalmenetlus uuesti avada.
„Me saime sellise teate ekspertiisist aprillis. Kuna selline teade üksinda ei ole kriminaalmenetluses tõendi väärtusega, siis me kontrollisime seda vastet konkreetse isiku suhtes ning võrdlesime meile teadaolevate andmetega. Ametliku kinnituse saime juba mai alguses,“ sõnas Lumiste.
Lisaks DNA testile kattusid ammusest mõrvapaigast kogutud andmetega ka Prokofjevi sõrmejäljed. Prokofjevi tabamise järgselt hakati uurima ka tema võimalikku kaasosalist Hausbergi pubis toimunud röövmõrva juures.
„Me kontrollisime tegelikult väga paljusid isikuid, leidsime võimalikud variandid ja hakkasime ringi kitsamaks võtma. Tegelikult olid sellest isikuteringist paljude DNA proovid olemas või olid nad tolle mõrva ajal vangis. Nii me saime järjest välistada. Lõpuks me jõudsime potentsiaalse isikuni, kes sobis selle kuriteo profiili kui kaasosaline ja kes tollel ajahetkel kuulus ka isikuteringi, kes omavahel suhtlesid,“ selgitas Kumm. Ka Plutahhini DNA ja sõrmejäljed klappisid sündmuskohalt leituga.
Prokofjevi ja Plutahhini rünnaku ohvriks langenud soomlasest baariomanik taastus vigastustest ilma suuremate tervisekahjustusteta. Uurimise käigus tundis ta ühe tema sõbra surmaga lõppenud rünnaku korraldanud meestest ka ära.
Vana mõrv on aegumatu ja haruldane
Roger Kummi sõnul on ka varem ette tulnud, et politseil õnnestub lahendada mõni ammune isikuvastane kuritegu, kuid tihtilugu on selleks ajaks need kuriteod juba aegunud.
„Mõrvad ei aegu, kuid tapmised ja röövimised aeguvad. Paraku ei saa me midagi teha nendes sündmustes, mis küll tagantjärgi tulevad välja, kuid kuriteod on juba aegunud. Antud juhtum oli muidugi wow-efektiga. Me saame lõpuks võtta vastutusele inimese, kes on kellegi ära tapnud,“ sõnas Kumm.
Niivõrd kaua aega tagasi toimunud kuriteo kohtusse jõudmine on imekspandav ka Lumiste sõnul.
„Minu jaoks on see täiesti haruldane. Ma ei ole varem kohtusse saatnud nii vana kriminaalasja, kus vahepeal pole midagi toimunud,“ märkis ta.
Kummi arvates tuleb antud juhtumi puhul kindlasti esile tõsta, et tehnoloogia ja teaduse arenemine vähendab kurjategijatel võimalust puhta nahaga pääseda.
„Ühiskond areneb ja tehnoloogia samuti. Täna on meil juba passid sõrmejälgedega, ka DNA tehnoloogia areneb. Kui kurjategija arvab, et ta võib pääseda, siis tehnoloogia areng näitab, et jälgi saab kokku panna ja kuriteod ei jää avastamata,“ tõdes ta.
