Politsei: koolikiusamist pelgalt menetlusega ei lahenda

 (67)
Kiusamine 8VK03AUG11A41
Kiusamine 8VK03AUG11A41Foto: Vallo Kruuser

Politsei läheneb koolikiusu juhtumitele sarnaselt, kiusaja või kiusatava vanusest sõltumata, ütles Rakvere politseijaoskonna piirkonnavanem Kristi Rist. Politseinik nentis, et nooremat kui 14-aastast last ei saa seaduserikkumise eest vastutusele võtta, kuid samas lisas ta, et ega kiusamist pelgalt menetlusega ei lahendagi.

Politseiniku sõnul on esmalt tähtis välja selgitada kiusamise põhjus ja lastega rääkida. Tavaliselt toimub see vestluse vormis lapse, tema vanemate, noorsoopolitseiniku, pedagoogi(de) ja psühholoogi osalusel. "Tähtis on ära kuulata mõlemad osapooled ning lasta neil oma muredest rääkida ja koos lahendus leida," ütles Rist.

Sõltumata kiusaja vanusest, läheneb politsei igale juhtumile eraldi ja alustab asjaolude väljaselgitamisest ja vestlusest osapoolega, kirjeldas politseinik. Kõiki asjaolusid arvestades teeb politsei siis otsuse menetluse alustamise kohta (kui kiusaja on vanem kui 14 - K.R.), näiteks kui on olnud füüsiline vägivald või kiusamise käigus teise inimese vara lõhutud või avalikku korda rikutud, lisas ta.

Seotud lood:

Politsei oma töös kasutanud ka meetodit, kus kohtutakse terve klassiga, et kiusamise üle vaba vestluse käigus arutada. "Seda oleme rakendanud klassides, kus on olnud kiusujuhtumeid ning selle eesmärk on tõsta kogu klassi teadlikkust," selgitas Rist. "Kiusu näevad kõrvaltvaatajatena pealt klassikaaslased ning on tähtis, et iga laps teaks, et kiusata ei tohi ning nad julgeksid sekkuda või abi paluda. Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine ning kiusu ohvril on õigus end kaitsta ja abi otsida.

"Kiusamisega seotud probleeme ei lahenda hirm menetluse ja karistuse ees, vaid see, kui kiusaja päriselt endale teadvustab, et tema käitumine põhjustab teistele valu ega ole vastuvõetav;" rääkis Rist. "Siinkohal on tähtis ka lapsevanemate tugi, kes ei pruugi üldse teadlikud olla, et nende laps kedagi kiusab. Vanem saab omalt poolt veel lapsega rääkida ja talle selgitada, et kiusamine ei ole õige."

Politseinik rõhutas, et väga tähtis roll on ka koolil, kes saab lapsi kiusamisest ja selle kahjulikkusest teavitada ja neid toetada. "Koolidel on võimalus liituda erinevate programmidega, mis aitavad kiusamist vähendada, toetavad lapsi ja pedagooge kiusamise ennetamisel ning sellega hakkama saamisel," ütles Rist.

Kohalik omavalitus, politsei või kohus võivad tõsise riskikäitumisega noore suunata mitmedimensioonilisse pereteraapiasse, mis sobib 11-18 aastastele noortele. Teraapia on perekeskne ja lisaks lapsele peavad seal osalema tema vanemad.

Lapse, kellega on pikemaja aja vältel olnud probleeme ning kelle suhtes muu sekkumine mõju pole avaldanud, saab suunata erikooli, kus pööratakse enam tähelepanu käitumisele. Erikooli on varasemalt suunatud ka alla 14 aastaseid noori, kuid siiski on see üks äärmuslikumaid võimalusi ning seda saab teha vaid kohtu otsusel.