Politsei: Jaak Aab ei valetanud, ta nimetas end ministriks
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) vabandab Jaak Aabi ees seoses segadusega, kas Aab nimetas end 11. märtsil politseipatrullile antud ütlustes valitsuse liikmeks või mitte. Asjaolusid järele uurides tõdes PPA, et jääknähtudega juhtimise tõttu karistada saanud Aab ütles politseipatrullile, et ta on vabariigi valitsuse minister, aga see info läks kuhugi kaotsi, teatas PPA kommunikatsioonibüroo juhataja Kirsti Ruul.
"Kõigepealt palun vabandust selle pärast, et väärteootsusesse on Jaak Aabi töökohaks märgitud riigikogu, kuigi kohapeal vormistatud protokolli on Jaak Aabi töökohaks märgitud vabariigi valitsus. Vastab tõele, et Jaak Aab ütles patrullautos oma töökohaks vabariigi valitsus riigihalduse minister. Püüame praegu välja selgitada, kuidas sai juhtuda, et menetluse käigus on dokumendi vormistamisel selline viga tekkinud," kommenteeris Ruul.
Ta lisas, et ei vasta tõele väide, et Tartu politseipatrull ei tundnud Jaak Aabi ära. "See aga ei ole veel põhjus info avalikustamiseks. Jaak Aabil on õigus esitada väärteootsuse osas Tartu maakohtule kaebus 25. aprillini ja alles pärast seda otsus jõustub," selgitas Ruul.
PPA peadirektor Elmar Vaher informeeris sellest vahejuhtumist siseministrit 14. aprillil, nagu ta informeerib siseministrit ka teistest olulistest sündmustest. PPA peadirektor annab infot siseministrile põhjusel, et siseministril on ametikoha järgselt laiendatud teadmisvajadus olulistest sündmustest Eestis. Ajakriitilistest olulistest sündmustest teavitab peadirektor asjassepuutuvaid inimesi viivitamatult.
Purjuspäi kihutamise tõttu juhtimiselt kõrvaldatud isikute infot PPA aktiivselt ei avalikusta, selleks puudub PPA-l õiguslik alus. See kehtib ka avaliku elu tegelaste puhul. Riigiasutusele ei laiene info levitamise vabadus, riik võib isikuandmeid töödelda üksnes seaduses sätestatud avaliku ülesande täitmiseks, seadusega ettenähtud tingimustel.
Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 8 kohaselt on andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või menetluse lõpetamisest delikaatsed isikuandmed. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 11 kohaselt on asutus kohustatud tunnistama delikaatsed isikuandmed juurdepääsupiiranguga teabeks.
Lisaks tuleb avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetluses kogutud teave tunnistada juurdepääsupiiranguga teabeks, st kuni otsuse jõustumiseni.
Politsei- ja piirivalveamet sai aasta tagasi andmekaitseinspektsioonilt (AKI) ettekirjutuse selle tõttu, et joobes juhtimise ennetamiseks kaasasime puhumisreidile meedia, kes jäädvustas avalikkusele tuntud inimese kõrvaldamise juhtimiselt ning avaldas sellest uudisloo. Ajakirjanik küsis oletusele PPA-lt kinnitust (kas vastab tõele, et see tuntud inimene jäi joobes juhtimisega vahele) ning PPA andis oletusele kinnituse.
AKI juhtis oma ettekirjutuses tähelepanu sellele, et avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 1 kohaselt tuleb väärteomenetluses kogutud teave tunnistada juurdepääsupiiranguga teabeks. Avaliku teabe seaduse § 38 lg 1 kohaselt peab teabevaldaja juht avalikustama avalikkuse huvi põhjustanud teabe faktide kohta, mis on seotud õigusrikkumise või õnnetusega teatud juhtudel, kuid selle sätte alusel juurdepääsupiiranguga teabe väljastamine on siiski väga erandlik ja avalik huvi peab olema veenvalt põhjendatud.
Seega on võimalik veenvalt põhjendatud meediapäringule vastata ka siis, kui see puudutab juurdepääsupiiranguga teavet ja avalikkuse huvi on suur. Samas juhib AKI PPA tähelepanu sellele, et kuivõrd teabe väljastamine on haldusmenetluse toiming, siis allub see kohtulikule kontrollile ning PPA kui teabevaldaja peab olema võimeline kohtus teabe väljastamise õiguspärasust kaitsma.
