Siseministeeriumi ülesandel esitavad haldusala asutused augusti keskpaigaks ministeeriumile ettepanekud, kuidas vähendada oma tegevuskulusid kolme protsendi võrra. PPA puhul tähendaks selline kärbe paljude investeeringute edasi lükkamist ja umbes 150 ametikohast loobumist, seisab PPA siseveebis.

"Riigiasutuste kokkuhoiu tegelik vajadus ja maht selguvad sügisel riigieelarve aruteludel, kuid valitsus andis kevadel ministeeriumidele ülesande leida eelarves kolme protsendi ulatuses kokkuhoiukohti," on teatesse märgitud. Siseministeeriumi haldusalas jagati kärpeülesanne ametite vahel proportsionaalselt. PPA jaoks tähendaks see 2020. aastal 6 miljoni ja järgneval neljal aastal kokku 21 miljoni euro suurust eelarvekärbet.

Suvekuudel tegeles PPA arendusosakond koos prefektuuridega võimalike kärpekohtade leidmisega ning viimastel juhtkonna nõupidamistel käidi kõik need ettepanekud üle. Sellel nädalal saadab PPA ettepanekud siseministeeriumisse.

Peadirektor Elmar Vaheri sõnul ei ole PPAs võimalik kärpeülesannet täita nii, et see inimesi ei puuduta. „Esimese asjana jätaksime ära ja lükkaksime edasi võimalikult paljud investeeringud, kuid summa suurust arvestades sellest kaugeltki ei piisaks. Näiteks kärpides sõidukipargi uuendamiseks kavandatud eelarvet 90 protsendi võrra, hoiaksime järgnevatel aastatel kokku umbes miljoni, kuid peame leidma kokkuhoiukohti 21 miljoni ulatuses ,“ ütles ta. Investeeringutega seotud võimalikud kärpekohad on seotud sõidukite ja relvastusega.

Vaheri sõnul tähendab eelarve vähendamine PPAs paratamatult ka koondamisi, mistõttu on iga kärpeotsus inimlikult raske. „Mäletan väga selgelt 2014. aastat, kui politseiametnike palga tõstmiseks allkirjastasin üle 200 koondamisteate. Praegune olukord on selles mõttes veel raskem, et siis saime kokkuhoitu arvelt palku tõsta. Täna liiguks kogu kärbitud raha meie eelarvest välja,“ ütles Vaher politsei- ja piirivalveameti teates.

Arvestuslikult tähendaks selline kärbe 150 ametikoha vähendamist, mille seas on reaalseid koondamisolukordi alla saja. Inimeste töökohti puudutavad eelkõige need ettepanekud, mis on seotud teeninduskohtade või pakutava teenuse vähendamisega.

"Mõned ettepanekud on ka sellised, kus pikemas perspektiivis on inimtöötunde nagunii vähem vaja, kuna seda tegevust toetab üha rohkem internet või muu tehnoloogia," on lisatud teatesse. Samuti on laual kiirreaegeerijate juurdevärbamise projekti peatamine. „Meil on organisatsioonis pidevalt vabu ametikohti, mis on palgaga kaetud ning kui vähendame teenust mõnes kohas, siis võimalusel pakume nendele inimeste uut ametikohta teises üksuses. Samuti püüame kokku hoida nende kohtade arvelt, mis on juba pikalt olnud vakantsed, kuid ainult vabade kohtade arvelt kärpeülesannet täita ei õnnestu,“ rääkis Vaher PPAle.

Lisaks investeeringute ning teenuse vähendamisega seotud ettepanekutele läheb ministeeriumisse ka selliseid kärpekohti, mille eelduseks on seadusemuudatused ning ülesannete kohalikele omavalitsustele andmine. Arutluse all on kainestusmaja ja kainenemisele toimetamisega seotud ülesanded, plekimõlkimiste menetlemine, leidude haldamine ning erimärgistusega kütuse lubamine PPA laevadel.

„Mõistan kõigi ootust, et kärpekohtade, eriti aga võimalike koondamiste kohta, oleks täpsem info kohe kõigile kättesaadav. Kuna alles eelarveläbirääkimistel selgub, milline saab olema PPA tegelik kokkuhoiuvajadus, siis ei saa praegu olla ka lõplikku otsust ametikohtade osas. Eelarveotsustest sõltumata liigume edasi nende muudatustega, mis juba töös nagu OTTi viimine kahte keskusse Tallinnas ja Tartus, automaatkontrolli rakendamine Tallinna Lennujaamas ning e-teeninduse laiendamine dokumendi taotlemisel,“ edastas Vaher.

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karel Hanni ütles, et ministeerium pole PPAle andnud ülesannet kolme protsendi osas kulusid kokku tõmmata. “Siseministeerium ja kõik haldusala ametid vaatavad üle, millised võimalused kokkuhoiuks on,” ütles Hanni. Kuigi reaalselt pole ühelgi ametil palutud kulusid vähendama hakata, on ministeeriumid uurinud, kust saaks kulusid vähendada. “Kokkuhoiu vajadus selgub sügisel riigieelarvearutelude käigus,” täpsustas Hanni.

Hanni kinnitas, et siseministeerium pole ainsana haldusalasse kuuluvate ametite kokkuhoiuülevaateid küsinud, sama teevad kõik ministeeriumid. “Eesmärk on leida kokkuhoiukohad eelkõige tulevaste investeeringute ja muude tulevikku planeeritud tegevuste või teenuste arvelt,” selgitas Hanni. Olenevalt asutusest võivad analüüsid puudutada teatud osas ka ametikohtade ümberkorraldamist, kuid seda pigem vähesel määral ja ametikohtade arvu vähendamine ei ole ministeeriumite eesmärk.

PPA 2019. aasta eelarve on kokku ligikaudu 220 miljonit eurot, millest personalikulu on 130 miljonit ning ülejäänu kas majanduskulu või muu kulu.