Politsei hakkab kiiruseületajaid trahvima rahunemispeatusega
"Kõige olulisem ja laiem eesmärk on see, et muuta piirkiirusest kinnipidamine uueks sotsiaalseks normiks. Rahunemispeatust katsetame, et näha, kas sellel on mingit mõju ja kas tulevikus võiks seda päris meetmena kasutada," selgitas PPA innovatsiooninõunik Elari Kasemets.
Alates homsest saab kiirust ületanud juht valida, kas maksab trahvi või teeb rahunemispeatuse. Olenevalt ületatud kiirusest, tuleb koos politseinikuga oodata, kas 45 või 60 minutit.
Kasemetsa sõnul on tegu käitumisteadusliku eksperimendiga. "Politseinikena teame, et sõidukiirus määrab ära, kui raskelt inimesed õnnetuses viga saavad. Samas peavad sõidukijuhid kiiruse ületamist paraku täiesti normaalseks nii linnas kui ka maanteel. Trahv tihtipeale mõjutusvahendina ei tööta, eriti kiiruskaamera trahvide puhul, sest neid võetakse tavapäraste arvetena, mis pärast tasumist ära unustatakse," selgitas Kasemets.
"Intervjuudest autojuhtidega tuli välja see, et kõige rohkem häiris kiiruseületajaid politseiautos veedetud aeg. Sellest tuli ka mõte, et mõjutaks autojuhte hoopis sellega," sõnas politsei innovatsiooninõunik.
Politseil on plaanis rahunemispeatuse võimalust katsetada paar-kolm korda. "Nende katsete käigus tahame teada saada, kes millise variandi kasuks otsustab ja mis on valiku põhjused. Eeltestimise põhjal on meil aimu, kui paljudele saaks rahunemispeatust pakkuda ja kui paljud seda varianti ka valiksid," rääkis Kasemets.
Kui rahunemispeatus oma eesmärki teenib, võiks see Kasemetsa sõnul olla seaduslik karistusmeede.
"Miks me üldse liiklusjärelevalves selliste innovatsiooniprojektidega tegeleme, on see, et viimastel aastatel pole liikluses kannatanute ja hukkunute arv vähenenud. Selles osas on seisak ja see ei tohiks nii olla," nentis Kasemets.
Lisaks rahunemispeatusele on politseil plaanis ka teisi käitumisteaduslikke eksperimente korraldada, mis aitaksid liiklust turvalisemaks muuta.
