Politsei eilsest suurrikkest: "Läksime ajas mitukümmend aastat tagasi"

 (30)
Tauno Tuisk
Tauno TuiskFoto: Priit Simson

Politsei eilse infosüsteemide rikke tõttu tekkisid riigipiirile mitmetunnised järjekorrad, politsei arvutitest infot ei saanud,

Eilne rike kestis umbes kaks tundi ja on teadaolevalt seni suurim Eesti politsei infosüsteemide rike üldse.

Valmimas on siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMITi) kriitilise intsidendi raport, kuid juba saab öelda, et süüdi on tehniline tõrge või rike, mitte küberrünnak, ütleb Tauno Tuisk, politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja varade alal.

Piirivalvesüsteemid eile rikkest mõjutatud ei olnud ja jätkasid toimimist.

Samas oli andmebaaside hulgas rivist väljas näiteks piirikontrollisüsteem, mis tähendas, et rikke kestel ei saanud piirivalvurid riigist lahkujate ega saabujate andmeid kontrollida. Seetõttu tekkis idapiiril vastav järjekord, kuna inimesi kontrollimata üle riigipiiri ei lasta.

Samuti toimis hädaabinumbrile 112 helistamine ning politsei sai ka väljakutsed kätte, kuid tavapärast tülikamalt. Igapäevaselt saab enne väljakutse patrullidele esitamist vaadata, milline patrull on sündmuskohale kõige lähemal, ent kaardirakendus ei töötanud. "Lihtsalt see toimus käsijuhtimisel - telefonide ja raadiojaamade abil," selgitab Tauno Tuisk.

Seotud lood:

Telefone ja raadiosaatjaid kasutatakse küll ka politsei igapäevatöös, mistõttu ei tulnud nende kasutamine kellelegi suure üllatusena. Iseasi, et tavaliselt on infosüsteemid senistele süsteemidele abiks. "Läksime ajas mitukümmend aastat tagasi ja proovisime, kuidas niimoodi töötada on," muigab Tuisk. "Aasta on 2017 ja kõik politsei teenused rohkemal või vähemal määral kasutavad it-süsteeme, arvuteid ja nii edasi. Kui nende süsteemiga toimuvad mingid tõrked, siis on meie töö häiritud," tõdeb Tuisk siiski.

Häiritud oli näiteks ka politsei teenindussaalide tegevus. Klienditeenindajate arvutid küll töötasid, ent ei pääsenud andmebaasidele taaskord ligi, mis tähendas, et isikutunnistusi ei olnud võimalik väljastada, sest need ei oleks ametlikult kehtinud.

Kahe tunni jooksul ei saanud politsei vormistada ka väärteomenetlusi, kuna e-politseisüsteem politseiautos ei töötanud. Kuna kergemate rikkumiste puhul võib politsei rikkuja ära lasta lihtsalt suulise hoiatusega, siis võis mõnel rikkujal rikke tõttu isegi vedada. Tõsisemate rikkumiste puhul paluti seaduserikkujatel lihtsalt süsteemi taastumine ära oodata. "Liiklus ju toimis. Meie patrullid olid tänavatel ja töö käis," ütleb Tuisk.

Politsei ei saanud kontrollida ka kinnipeetute tausta. Piltlikult öeldes oleks see tähendanud, et kui liiklusrikkumise eest peetakse kinni tagaotsitav isik, siis patrull seda teada ei saa.