Politsei ei alusta Kaja Kallase ähvardajate osas kriminaalmenetlust

 (239)
Kaja Kallase ähvardajad pääsesid.
Kaja Kallase ähvardajad pääsesid.Foto: Jaanus Lensment

Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit ütles täna Delfile, et Reformierakonna juhti Kaja Kallast ähvardanud inimeste osas ei alustata kriminaalmenetlust.

Möödunud nädalal saadeti Kaja Kallasele räiged ähvardused, milles lubati ta hävitada. Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit sõnas, et kuna ähvarduse saatnud mehed ei viibi praegustel andmetel Eestis ning puudub alus arvata ähvarduse reaalset täideviimist, otsustasime eile kriminaalmenetlust mitte alustada. "Sellest hoolimata soovime nende inimestega jätkuvalt vestelda, et sõnumi motiivid selgeks teha," teatas Saarniit.

"Oleme kogunud infot avalikest allikatest ja enda andmebaasidest, suhelnud erinevate inimestega, kontrollinud mitmeid aadresse ning võtnud ühendust erinevate e-maili aadresside ja telefoninumbritega," selgitas Saarniit. Nende tegevustega tuvastas politsei, et ähvardamiseks kasutatud varikonto taga võivad olla kolm inimest. "Meie eesmärgiks on nende inimestega kontakti saada, kuid veel pole see õnnestunud," lisas Saarniit.

Kaja Kallase ähvardaja on varemgi pääsenud kriminaalmenetlusest. 18. märtsil saadeti sama sotsiaalmeediakonto alt ähvardav sõnum ajakirjanik Vilja Kiislerile. Nagu ka Kallas, pöördus Kiisler kolleegide soovitusel peale ähvardust politsei poole.

Politsei teatas teatas mõne aja möödudes, et kriminaalmenetlust ei alustata, sest reaalset ohtu ei ole. Seejuures ei tuvastatud ähvardaja isikut. Sama veendunult teatas politsei, et ohtu ei ole, ka Kallasele.

Seotud lood:

Ähvardamise menetluspraktikat on 2017. aastal uurinud sisekaitseakadeemia lõputöös Helen Sepp. Selgus, et asjaolusid, mille põhjal menetlejad hindavad, et ähvardamine ei ole olnud veenev, on üsna palju. Näiteks ähvardamine ei ole veenev, kui see ei ole suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele või kui ähvardaja sõnakasutus ning muud asjaolud (näiteks ähvardaja varasem käitumine) ei anna kogumis alust arvata, et ähvardaja tõesti oma ähvarduse - tapmisähvarduse puhul siis mõrva - toime paneb.

Samuti selgus, et ähvardust ei peeta veenvaks, kui kannatanu ei tunne hirmutunnet või ta ei karda oma elu ja tervise pärast ka siis, kui ähvardaja on eelnevalt vägivalda kasutanud.