Politoloog: Talviku kandideerimisel Vabaerakonna juhiks võib olla lühiajaline efekt, edasine sõltub meeskonna võimekusest
Politoloog Tõnis Saarts leiab, et Artur Talviku kandideerimisel Vabaerakonna uueks juhiks võib lühiajaline positiivne efekt olla, kuid see, kas ta suudab erakonna kriisist välja tuua, sõltub tema ja tema meeskonna võimekusest.
"Paistis tõenäoline, et Artur Talvikut veendakse erakonna poolt seda sammu lõpuks astuma. Võimalikest juhikandidaatidest on ta avalikkusele ka kõige enam tuntud ja kehastab mõnes mõttes ka ise neid ideaale ja märksõnu, mille eest erakond on seni seisnud, näiteks eliidivastane mässumeelsus, nooruslik dünaamilisus ja kodanikeaktivismile rõhumine," ütles Saarts Delfile.
Saartsi sõnul on uutel parteidel, kelle reiting on juba langustrendis, väga raske seda kiiresti uuele tõusule pöörata. Lühiajaline positiivne efekt võib tema sõnul Talviku saamisel erakonna esimeheks olla, kuid see, kas ta suudab erakonna kriisist välja tuua, sõltub tema ja tema meeskonna võimekusest.
Millises seisus on hetkel Vabaerakond?
Sisevastuolud, langev populaarsus, maailmavaateline hägusus (misasi on näiteks Talviku propageeritav "vabakonservatism?") - tunnused, mis iseloomustavad pigem kriisis olevat ja isegi vaikselt hääbuvat erakonda. Isegi kui valimisliitudes kandideerimisel on tugev maailmavaateline põhjendus, siis selline taktika ei aita erakonda kriisist välja tuua, vaid vähene nähtavus valimistel, võib partei toetust veelgi murendada. Uued juhid peavad tegema väga suuri pingutusi, et kindlustada erakonna ellujäämine ja jätkusuutlikkus 2019. aasta riigikogu valimisteni.
Mis aitaks erakonnal toetust kasvatada?
Jõuline ja läbimõeldud kampaania vähemalt Tallinnas ja Tartus, kus seotakse Vabaerakonna taga seisvad valimisliidud selgelt ka erakonna enda firmamärgiga. Kui Tallinnas ja Tartus saadakse volikogudesse ja korralik häältesaak, siis ilmselt on kõige suurem katsumus esialgu
möödas.
Teise olulise sammuna tuleks hakata aktiivselt erakonnaorganisatsiooni üles ehitama: ükski partei, mis tahab jääda Eesti poliitikasse tõsiseltvõetava jõuna, ei saa läbi ilma tugeva parteioganisatsioonita. Kolmandaks, erakond peab endale selgeks tegema, milliste ühiskonnarühmade eest ta ikkagi seisab ja millist ideloogiat esindab ("vabakonservatism" ei ole täna avalikkuse jaoks mõistetav maailmavaade, see tuleb alles sisuga täita).
Neljandaks, partei peab võtma selge positisiooni Eesti poliitika sõlmküsimustes: sotsiaalmajanduslik ümberjagamine, vene küsimus (ka siinse venekeelse vähemuse lõimimine), vähemuste õigused, immigratsioon ja pagulased, jt. Senimaani on kohati neis küsimustes antud väga mitmeteimõistetavaid sõnumeid.
Kuidas võivad muutuda toetusprotsendid "kategoorias" Vabaerakond, IRLja EKRE?
Raske on seda prognoosida. Praegused küsitlustulemused näitavad, et ükski neist ei saa kohalikel valimistel üle 10-15% häältest.
Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni kuuluv Artur Talvik teatas täna, et astub erakonda ning kandideerib ka partei juhiks. Talvik andis sotsiaalmeedias teada, et astub "paljude vabaerakondlaste ja Vabaerakonna lähedal seisvate inimeste soovil ja enda vabal tahtel täna erakonda".
"Naistepäevale kohaselt pean ka lisama, et sain ka selleks oma naise loa, et mitte öelda rohkemat. Nüüd siis alustan esimeheks kandideerimist. Pikem programmiline avaldus tuleb paari nädala sees," seisis Talviku Facebooki postituses.
Vabaerakonna senine juht Andres Herkel ei saa esimehena jätkata, sest seda ei luba erakonna põhikiri, mis näeb ette, et esimeheks ega ka juhatuse liikmeks ei saa valida inimest, kes on ametis olnud kolm järjestikust ametiaega.
Kaks nädalat tagasi kirjutas Eesti Ekspress, et erakond sipleb tõsises kriisis. Vabaerakonna reiting (eri küsitlejad näitavad küll veidi erinevaid andmeid) kõikus 2015. aastal ja 2016. aasta alguses 15 ja 19 protsendi vahel. Viimastel kuudel on toetus hõljunud 10 protsendi kandis ja mõnikord isegi allpool. Langustrend paistab selgelt välja. Veebruaris näitasid Kantar Emor uuringutulemused, et sügisestel kohalikel valimistel toetaks Vabaerakonda neli protsenti valijatest.
