Karmo Tüür, millise mulje jättis Putini esinemine tänasel tunde väldanud pressikonverentsil? Kas lugesite ridade vahelt välja midagi põrutavat või üritas ta oma tavapäraseid seisukohti kinnistada?

Kõneväärsed on seal kaks momenti – esiteks see, et Putin tunnistas üles, et ta kasutas oma vägesid, sealhulgas eriüksusi, Krimmi referendumi ettevalmistamiseks. See on väga pretsedenditu meetod nii-öelda vaba tahte avalduse korraldamiseks. Teine asi, mida ta nüüd otseselt ei öelnud, aga mis väga mitmest vastusest läbi kumas, oli see, et tal on plaanis Janukovõtši veel edaspidi Ukrainas kasutada, et talle üritatakse anda mingi roll Ida-Ukraina ülevõtmise kontekstis.

Milline see roll võiks olla?

Väga raske ette kujutada. Putini retoorikas on tegemist Ukraina juriidiliselt kehtiva presidendiga, mille tõttu ei tohiks läbi viia praegu tulevaid presidendivalimisi. Janukovõtši abil ta üritab ära jätta 25. maiks määratud presidendivalimisi. Ma arvan, et teda üritatakse esitada Ukrainale või ülejäänud maailmale kui legitiimset juhti, kes võiks enda valitseda kuulutada näiteks selle Donetski vabariigi. See on väga veider samm, sest keegi seal Donetskis või mujal ei võtaks teda tõsiselt. Kuigi teda saab vähemalt ära kasutada seal küll.

Kuidas Putin tuleviku Kagu-Ukrainat ette kujutab? Vene territooriumina, nagu Krimmiga läks?

Ta on enda jaoks loonud teise reaalsuse, milles ta toimetab. Ta konstrueerib praegu teist Ukrainat. Kuna Putin ja Venemaa põhimõtteliselt ei saa endale lubada Ukraina kaotamist ja samal ajal ei saa nad ka praegust Ukrainat enda meelseks kallutada, siis nad piltlikult öeldes kuulutavad välja teise Ukraina. Et on olemas idapoolne „päris“ Ukraina, kus mingis veidras võtmes valitseb Janukovõtš, ja siis olemas liba-Ukraina, kus on tegemist Kiievis ebaseaduslikult võimu võtnud huntaga.

Nii et satelliitriik oleks hea variant talle?

Jah, niimoodi ta praegu näikse kujunevat.

Miks Putin just praegu korraldas pressikonverentsi?

Pressikonverents ja sellele eelnenud erioperatsioonid Ukrainas täitsid lühiajaliselt kaht eesmärki – ühelt poolt just alanud neljapoolsed [USA, Ukraina, EL-i ja Venemaa] kõnelused, et selleks ajaks võimalikult nõrgestada Ukraina positsiooni ja näidata, et nad pole praegu läbirääkimiste õiguspärane osaline. Ja presidendivalimised, et neid torpedeerida. Pikemaajalisem eesmärk on Ukraina säilitamine enda sõltlasena.

Mida ta mõtles, kui ütles, et tuleks luua Euroopa Lissabonist Vladivostokini?

Mul on tunne, et tal lihtsalt vilksatas läbi harjumustest tulenev eksimus. See retoorika oli päevakorral veel neli-viis aastat tagasi, siis räägiti sellest veel nagu tõsimeelsest reaalsusest. Praegu sellest rääkida on veider. Kui aga rääkida tema ideoloogidest eesotsas [Vene filosoof ja poliitik Aleksandr] Duginiga, siis nende meelest peab olema tegemist ühise Euraasia jõuga, mis on Euroopa pluss Venemaa, mis tegutseb kõik koos. Sellel konstruktsioonil pole midagi pistmist tänase Euroopa liiduga, vaid Venemaale alluks terve Euraasia manner. Putin ilmselt siiski ei arendanud edasi Dugini mõtet, vaid eksis, kasutades varem käibel olnud väljendit.

Ta viitas ka, justkui soovitaks Euroopas suurema suveräänsuse poole liikuda. Putin ilmselt eelistakski lõhenenud Euroopat ja selle riikidega pigem kahepoolseid suhteid?

See on osa duginlikust kontseptsioonist, et Euroopas on küpsemas Atlandi-vastane revolutsioon ehk soov lahti öelda igasugusest postmodernsest jurast nagu ÜRO ja NATO ja EL ja taastada sõltumatud suveräänsed rahvusriigid, mida Venemaa saaks orkestreerida. See on tõenäoliselt see kontseptsioon seal taga.

Putin ütles, et Transnistria peab samuti oma saatuse üle otsustama. Kas ta vihjas oma edasisele tegevuskavale?

See on puhtalt tõlgendamise küsimus – ühest küljest on ta midagi samalaadset rääkinud kogu Moldova riigi kohta. Kui tahta seda tõlgendada kui võimalikku järgmise rünnaku sihtmärgi markeerimist, võib seda ka nii teha. Kui võtta sõna-sõnalt: tuleb teha nii, nagu tahab Transnistria rahvas. Tema reaalsus on see, et rahvas tahab olla Venemaa osa. Järelikult tuleb ta muuta Venemaa osaks.

Kuidas Lääs peaks vastama?

Kõige lihtsam – ei tohi minna kaasa Venemaa selle nõudmise ja retoorikaga, et praegune Ukraina võim ei ole legitiimne ja sellega ei tohi läbi rääkida. Putin on üritanud marginaliseerida Ukrainat. Me ei tohi seda endale lubada. Euroopa peab lõpuks ometi välja töötama oma välis- ja julgeolekupoliitika, see on olnud meil kõige nõrgem, sisuliselt praktiliselt olematu. Need tuleb ikkagi välja töötada, vastasel juhul me leiame ennast uuesti üllatatuna, et me peaksime midagi tegema, aga me ei tea, mida.

Liitu