"Silver Meikarit peab kahtlemata tunnustama, et ta parteide varjatud rahastamise temaatikal nii otsekoheselt ning jõuliselt sõna võttis," ütles TLÜ riigiteaduste osakonna õppejõud Tõnis Saarts.

Politoloog osutas probleemi lahates sellele, et kui seni on avalikkuses kujunenud arusaam, et erakondade rahastamisega seonduv korruptsioon on ühe erakonna, Keskerakonna, probleem ning ülejäänud parteid on puhtad ja valged, siis praegune juhtum näitab, et probleem on palju laiem ja põhimõttelisem.

Probleem on Saartsi hinnangul nii seadusandluses kui ka avalikkuse tahtmatuses temaatikat jõulisemalt lahata. "Kui paari aasta eest arutleti uut erakonnaseadust ning sellega koos ka mehhanisme parteide finantseerimise üle tõhusama kontrolli saavutamiseks, siis oli ajakirjanduse huvi üsna loid. Kedagi ei häirinud see, et parteide rahastamist pandi kontrollima oma volituste poolest üsna hambutu ekspertkomisjon," meenutas Saarts.

Saartsi arvates on ainus, kes on seni püüdnud teemat päevakorras hoida, endine õiguskantsler Allar Jõks. "Viljad on nüüd käes – Toobali ja Tuiksoo juhtum, Reformierakonna varjatud rahastamine. Kuna praegu õhus olevad kahtlused puudutavad peaministriparteid, siis ilmselt annab see ka võimuerakondadele tugevama signaali, et midagi on korrast ära ning seadusandlust tuleb muuta," ütles Saarts.

Politoloogi arvates on oluline, et avalik debatt ei suubuks konkreetsete patuoinaste otsimisse ja personaaliasse, vaid peetaks silmas ka laiemat pilti. "Erakondadelt tuleb selgelt küsida: “Kuidas sellised asjad võimalikud on, miks te midagi ette ei võta?”," lisas Saarts.