Fookuses oli ka 2021. aasta riigieelarve tervikuna ning järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia.

“Saime põhjaliku ülevaate, milliseid valdkondi, milliseid konkreetseid projekte on võimalik ühest-teisest-kolmandast Euroopa Liidu fondist rahastada, ja mille puhul on vajalik riigieelarve,” ütles keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik Delfile.

“Selge on, et järgmisel aastal ei ole võimalik teha tasakaalus olevat eelarvet,” kommenteeris tänaste arutelude tulemusi Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. “Me peame kasutama laenuvahendeid”.

Majandust tuleb elavdada

“Meie jaoks on prioriteet koostada eelarve, mis kindlustab koroonakriisist läbituleku,” kommenteeris peaminister Jüri Ratas tänaseid arutelusid. Ratase hinnangul tuleks käituda vastupidiselt sellele, kuidas käituti eelmise kriisi ajal. “Mitte et kärpimine ja kasinus viiks veel suuremasse langusesse, vaid et me suudaks tagada majanduse järjepidevuse,” ütles Ratas.

Poliitikud tutvusid meetmetega, mida saaks kasutada majanduse elavdamiseks. Seederi sõnul oli nendest üks peamine teadus- ja arendustegevuse innovatsioon. “Jõuda teadusrahastuses ühe protsendini SKTst — selle me seame ka läbirääkimistel eesmärgiks, mis on tegelikult ju kirjas ka koalitsioonileppes, kuid mida seni täidetud ei ole.”

Sotsiaalminister Kiige sõnul arutati majanduse elavdamiseks ka erinevate regionaalsete ja riiklike planeeritud investeeringute ettepoole nihutamist — seeläbi saaks toetada eesti turgu, pakkudes konkreetseid tellimusi ja lisatööd.

Osa kevadistest meetmetest ei tule enam kõne alla

“Kiirete sotsiaalmajanduslike meetmetega, mida me kevadel rakendasime, nendega samal kujul edasi minna ei ole efektiivne,” ütles Seeder. “Näiteks lühiajaline palgatoetus, mida me ettevõtetele rakendasime kevadel, sellega sellisel kujul kindlasti jätkata ei saa”.

Seeder ütles ka, et Kredexi kaudu tagatise rakendamise meede ei ole oma eesmärki täitnud. “Selle järele ei ole olnud praktikat nõudlust ja pangad selle alusel laenu ei anna,” ütles Seeder.

Turismisektorile loodetakse abi Euroopast

“Turismisektor kindlasti ellu ei ärka,” ütles Seeder. “Ühte sektorit lihtsalt riigi rahadega pikka aega üleval pidada ei ole mõttekas”. Ta tõdes, et mingi hulk oskusteavet omavaid inimesi on sektorisse vaja ning kuidagi tuleb turismisektori maandumist pehmendada — see aga ongi edasiste arutelude teema.

“Lõpuks teeme meie üldised poliitilised valikud — rakendavad neid ja töötavad detailselt läbi asjatundjad-eksperdid ja rakendusasutused,” lisas Seeder.

Sotsiaalminister Kiige sõnul arutati turismisektori toetamist täiendtööturu teenuste pakkumise läbi. See tähendab eeskätt koolitusi ja ümberõppe võimalusi nii inimestele, kes on töökaotamise riskis kui neile, kes on juba tööst ilma.

“Seda ju nendivad ka turismiettevõtted, et suure tõenäosusega ei ole reaalne, et turismisektor senises mahus nüüd jätkaks,” ütles Kiik. “Teatud kokkutõmbumine seal igal juhul tuleb”.

Kiik märkis, et turismisektor see koht, kus on võimalik taotleda toetust Euroopa globaliseerumisega kohanemise fondist.

Millest või kellest oleneb see, kuivõrd turismisektor Eestis kokku kuivab? Kiige sõnul on turismisektori töötajate tulevik suuresti lähinaabrite poliitikute kätes. Selgemaid otsuseid saab Kiige sõnul teha siis, kui on teada, mis on need riigid, kust turistid Eestisse üldse tulla saavad — selle pealt on võimalik arvestada, kui suur saab olema sektoris tööjõuvajadus.

“Täna meil tegelikult selles selgust ei ole,” ütles Kiik. “Ükski riik ei ole teadaolevalt Eestit punaseks riigiks hetkel kuulutanud, aga me teame, et see oht meie lähinaabrite mõttes on.”

“Tegelikult pole ei balti- ega põhjamaadele kasulik üksteise vahel vaba liikumise katkestamine,” lisas Kiik.

Koroonakriisi seljatamine on prioriteet

Valitsuserakondade poliitikud peatusid pikalt teemal, kui palju vajab tervisehoid raha COVID-19 edasise leviku tõkestamiseks.

“Arutasime erinevate haiglate investeerimisvajadust, sealhulgas Tallinna haigla toetamise võimalusi justnimelt Euroopa Liidu vahenditest,” ütles Kiik. “Arutasime ka terviseameti tugevdamise lisataotlust”.

“Täna vaatasime just sellist pikemat plaani, kuidas tagada edaspidi see, et viirusetõrjeks vajalik võimekus on olemas mitte ainult käesoleval aastal, vaid ka edaspidi, kuna ei ole täna alust olla niivõrd optimistlik, et see vaktsiin kohe-kohe laia kasutusse jõuab,” nentis Kiik.

“Pigem peab arvestama sellega, et pool aastat kauem tuleb meil selle viiruga elada, toimetada ja võimalikult palju rõhku panna inimeste tuvastamisesse, testimisse ja nende ravi pakkumisse,” võttis Kiik teema kokku.

Seda, mis teemad lõpuks prioriteetseks osutuvad, vaieldakse selgeks tulevastel päevadel. Lõputult aega arutleda polegi — nii riigieelarve kui järgneva nelja aasta eelarvestrateegia peavad olema valmis hiljemalt septembri lõpuks.