Alates 2005. aastast on nn korraldatud jäätmeveo rakendamine kõikides omavalitsustes kohustuslik — iga vald peaks korraldama enda territooriumil prügivedaja leidmiseks konkursi, mille käigus peaks sõelale jääma madalaimat veohinda pakkuv ettevõte, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eesti Õigusbüroo OÜ analüüsist ilmnes, et kuigi seaduse jõustumisest on möödas ligi neli aastat, pole 56 omavalitsust selle kohustuse täitmisega hakkama saanud. Uuringu käigus tehtud hinnavõrdlus näitas, et just nende omavalitsuste elanikud peavad võrreldes teistega kirvehinda maksma.

Kõrvutades näiteks Viljandit, kus jäätmevedu on korraldatud, ja Pärnut, kus jäätmevedu korraldamata, on prügiveo hindades koguni 4,5-kordne vahe — kui Viljandis tuleb eramu omanikul vähemalt kord kuus oma 140-liitrise prügikonteineri tühjendamise eest välja käia 22 krooni, siis Pärnus tuleb sama asja eest kukrut kergendada 99 krooni ja 15 sendi jagu.

Kõige õnnetumas seisus on aga Läänemaal asuva Ridala valla elanikud, kes peavad prügikonteineri tühjendamise eest välja käima 115 krooni kuus.

Eesti Õigusbüroo OÜ peajurist Tõnu Tuppits tõi välja, et kui osalt on vallad-linnad takerdunud kas oskamatuse või  jäätmeveokonkurssidega kaasnenud kohtuvaidluste taha, siis sageli taandub asi ka omavalitsuste suutmatusele ja tahtmatusele koostööd teha.