Poliitikud taunivad Zuroffi rahapakkumist

 (155)
Efraim Zuroff
ETA FOTO

Mitu Eesti poliitikut taunis natsikütt Efraim Zurofi kolmapäeval esitletud projekti “Viimane võimalus”, mille sisuks on 10.000 USA dollari pakkumine inimestele, kelle antud teave aitab tabada natsikurjategijaid; kaitsepolitsei kaasamist uurimisse pidasid nad õigustatuks.

“Eks varemgi ole kurjategijate püüdmise eest raha pakutud ning seda on teinud ka eraisikud, kuid sellel pakkumisel on halb maik juures,” ütles riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liige, ajaloolase haridusega Lauri Vahtre neljapäeval BNS-ile. “Zurofi esinemiste järel on ka varem tekkinud tahtmine küsida, kas ta tahab õiglust või midagi muud.”

Vahtre viitas võimalusele, et selle kampaania nagu ka varasemate tegelik eesmärk on mustata Eesti riiki.

Tema hinnangul annab selliseks arvamuseks alust mitu mõttekäiku, näiteks nurisemine natsikurjategijate protsesside puudumise üle Eestis.

“Ei maksa unustada, et Eesti riik taastus alles kümme aastat tagasi ja kui Saksamaal või Prantsusmaal on selliseid protsesse arvukalt olnud, siis juba ajafaktorist tulenevalt ei saa Eestit nendega võrrelda,” ütles ta. “Sama alusetud on viited sellele, et Teise maailmasõja ajal Eesti territooriumil hukatud juutide suhtarv Eesti elanikkonda on liiga suur.”

Vahtre sõnul ei tohi unustada, et neil aastail polnud Eestil reaalset võimu oma maa-alal toimuva üle.

“Kõiki neid, isegi viieaastasele lapsele mõistetavaid argumente on varemgi toodud, kuid kui keegi neist aru saada ei taha, on tal ilmselt midagi viga,” ütles Vahtre.

Ka riigikogu Mõõdukate fraktsiooni liige, tuntud vabadusvõitleja Enn Tarto meenutas, et Eesti riik ei vastuta Teise maailmasõja ajal siin toimepandu eest.

“Oli küll Eesti elanikke, kes inimsusevastaseid kuritegusid toime panid, kuid nad tegid seda teiste riikide teenistuses olles,” ütles ta.

Tarto nimetas raha pakkumist sekkumiseks teise riigi siseasjadesse. “Küllap nii arvataks ka Iisraelis, kui läheksime sinna hävituspataljonides kuritegusid sooritanute kohta raha eest teavet koguma,” nentis ta.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Ignar Fjuk ütles, et Zurofi eesmärk võib ju olla õilis, kuid meetodid tekitavad kõhedust.

Ta ei pidanud võimalikuks, et anonüümseid tunnistusi saaks osta õigusriigis, kus igaühe süü peab olema personaalne ja jagamatu.

“Kõik ei ole ostetavad, kuigi olen märganud, et meie riigis on paljud müüdavad,” nentis Fjuk. “Kui on palju raha, hakkavad ka kivid kõnelema.”

Ühtlasi ütles ta, et kõigil inimestel, kelle sugulased, tuttavad või rahvuskaaslased sattusid terrori ohvriks, on õigus pöörduda õiguskaitseorganite poole.

Ta tõdes, et inimsusevastased kuriteod on aegumatud ja nende puhul ei tohi teha hinnaalandust. “Seega võib kaitsepolitsei Zurofi antud nimesid kontrollida,” ütles ta. “Lõppotsuse teeb õigusriigis muidugi kohus.”

Ka Vahtre tõdes, et pole midagi taunitavat soovis lasta kaitsepolitseil võimalikud kurjategijad välja selgitada.

Sama meelt oli Tarto. “Me oleme inimsusevastased ja sõjakuriteod aegumatuks tunnistanud sõltumata sellest, kes neid panid toime Teise maailmasõja võitjate või kaotajate poolel olnud,” ütles ta. “Seega võib kaitsepolitsei väiteid kontrollida, kuid ma loodan, et oleme piisavalt küpsed mitte fabritseerimaks kunstlikke kriminaalasju.”

Fjuk lisas, et kogu lool on eestlaste jaoks veel üks iva.

“Mul on hea meel, et eestlased valdavalt ei kipu oma peaaegu sama traagilist ajalugu enesehala saatel eksponeerima ega püüa selle pealt kasu lõigata,” ütles ta. “Üksikuid näiteid küll on, aga see pole nii valdav, kuigi meidki hävitati. Tõsi, mitte nii rafineeritult ja järjepidevalt kui juute.”

Wiesenthali keskus tutvustas kolmapäeval Tallinnas oma uut projekti “Viimane võimalus,” mille raames makstakse 10.000 dollarit igale inimesele, kes aitab natsikurjategijaid tabada. Informatsiooni esitavad inimesed võivad jääda anonüümseks. Ühtlasi esitas Zuroff Eesti kaitsepolitseile 17 kahtlusaluse nimed.