"Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse tööle läinud ametnikud soovivad ja proovivad mujale jääda nii kauaks kui võimalik. Peamajja tagasi tahtev diplomaat on samuti pigem suur erand kui reegel. Sama lugu on Londonis töötavate finantsspetsialistide ja Skandinaavias tööl käivate ehitajatega."

"Miks siis ei taheta Eestisse naasta ja miks meie ikkagi tulime? Kõigi põhjused on muidugi veidi erinevad, aga laias plaanis on suuri muresid kaks – koolikohad ja sallimatus."

"Tallinnas on kesklinna koolidesse koha saamine praktiliselt võimatu mission, seda eriti pärast paari aasta tagust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) muudatust. Jah, koolikoht tuleb saada omas elupiirkonnas, aga Tallinn otsustas, et kogu linn ongi üks piirkond. Koolid, kuhu tehakse nii kaitseid kui määratakse hiljem elukohajärgseid klasse, on nii täis, et ajavad üle. Ja valitsuse poolt rahastatud inglise keelse rahvusvahelise õppe (IB) Tallinna Inglise Kolledžis, mis oli mõeldud välismaalt tulijatele, on ära täitnud Eestis elavad pered, sest "alguses piisavalt välismaalt tulijaid polnud". PGS-s tehtud muudatusega, et Eestist ajutiselt lahkuvale lapsele enam koolikohta ei hoita, lõigati paljude perede jaoks läbi viimane niidiots, mis neid Eesti küljes hoidis."

"Meil tegelikult väga vedas, saime kohad võrdlemisi kiiresti ja lapsed on Eesti koolis hästi kohanenud. Suur tänu kooli juhtkonale mõistva ja positiivse suhtumise eest. Aga ka minul on olemas pea kõikide kesklinna koolide direktorite telefoninumbrid, rääkida tuli paljudega. Oli veel koole, kus püüti aidata ja oldi toetavad. Aga paljud vestlused ei olnud meeldivad."

"Tõsi on, et avaliku arutelu teemad ja toon on selle kolme aasta jooksul, mis me ära olime, tundmatuseni muutunud. Eks eestlaste suhtumine samasooliste koosellu ja immigrantidesse on teemad, mida tuliselt ja alati arutatakse ka välismaal elavate eestlaste kohtumistel. Ise maailmas ringi käinuna, tegelikult immigrandina Eestis kõlavat vaenulikku retoorikat tavaliselt ei mõisteta. Kõlama jääb pettumus – kuidas selline suletud ja lühinägelik suhtumine võimalik on? Miks minna tagasi kurja Eestisse? Niimoodi pole Eestil tulevikku."

"Oma kogemuse põhjal ütlen, et murel Eesti suletuse üle on alust. Olen minagi erinevatel perekondlikel ja laiema ringi üritustel pidanud selgitama enda arvates ilmselgeid asju. Kahjuks sageli ka edutult. Tuleb muidugi arvestada, et kaugelt on pilt palju koledam kui lähemalt vaadates, välismaal elavate eestlaste jaoks on teemale mitu vinti peale keeratud. Esiteks seepärast, et enamus neist tõesti hoolib. Ja jälgib seetõttu hoolega just Eesti uudiseid, panemata sealjuures tähele, mis toimub nende elukohariigis. Jah, meie arutelu tonaalsus on muutunud järjest tumedamaks aga kui me vaatame mis toimub suures osas Ida-Euroopas, on meil veel isegi hästi: Poola, Ungari, Slovakkia… Või toetus Front Nationali retoorikale Prantsusmaal? Tegemist on kogu Euroopat ahistava trendiga, mis paraku on jõudnud ka Eestisse. Teiseks seepärast, et Eesti on nii pisike. Iga sõnavõtt, väike üritus või isegi Facebooki sissekanne, mida keegi suuremas riigis tähelegi ei pane, on Eestis suur teema."

"Ja see oli ka üks peamiseid põhjuseid, miks tasub Eestisse tagasi tulla. Igaühest sõltub siin midagi. Teol või arvamusel, mis oleks mõnes metropolis piisk meres, on Eestis mõju. Kui kõik need lahkunud avara silmaringiga haritud noored inimesed jäävadki Pariisi kohvikutes, Londoni pubides ja Ameerika restoranides vaid kuhtunud Eesti üle kurtma, ei muutu mitte kui midagi või kui, siis halvemaks."