Rüütli sõnul tuleb Eestil leida viis, kuidas poliitika keskmesse asetuks inimene kui meie kõige väärtuslikum ressurss. „Peame leidma lahendused, kuidas see seni eelkõige valimiskampaaniates kõlanud loosung muuta poliitika kujundamisel reaalselt toimivaks arusaamaks ja meie igapäevaste tegemiste lähtealuseks,” lausus president Postimehele.

Rüütel soovib, et parteid ei seaks valijaid eksiteele viivaid saavutamatuid eesmärke ja et valimisaegsed hüüdlaused ei hakkaks avalikku ruumi risustama.

„Määrav ei peaks olema reklaamikulutuste summa, vaid poliitika sisukus,” nendib president. „Mõtteviis, mille kohaselt üks miljon krooni reklaamikulusid tähendab saadikukohta Riigikogus, ei tee parlamenti või kohalikku volikogu tegusaks ega demokraatlikuks.”

Rüütel soovitab poliitikutel rohkem rahvaga kohtuda, et selgitada inimestele sisulisi probleeme ja koos mõelda, kuidas muredest üle saada.

ELi põhiseaduse lepingu peaks Rüütli sõnul otsustama riigikogu. „Aga mulle tundub ühe võimalusena korraldada enne ulatuslik rahvaarutelu ja otsuse teeb riigikogu.”

Rääkides Venemaast meenutab Rüütel, et kui Teine maailmasõda lõppes, jäi Balti riikidele Molotovi-Ribbentropi pakt täielikult kehtima. „Sellest kontekstist lähtudes on sobiv alus Eesti ja Venemaa teineteisemõistmiseks olemas — 1989. aastal võttis NSV Liidu rahvasaadikute kongress vastu otsuse, millega tunnistas Molotovi-Ribbentropi pakti õigustühiseks.”

„Objektiivse hinnangu andmine möödunule ka Venemaa kui NSV Liidu õigusjärglase poolt ning vastastikusest heast tahtest kantud teod aitavad kindlasti kaasa heanaaberlike suhete tugevnemisele,” usub riigipea.

Rüütel keeldub avaldamast, kas ta kandideerib uuesti Eesti riigipeaks. „Minu vastus tähendaks presidendi valimiskampaania avamist, mis oleks ühiskonna eksitamine.”