Peaminister Taavi Rõivas

Praegune peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas on ehe näide erakonnast välja kasvanud poliitikust. Rõivas alustas oma haridusteed Tallinna 17. Keskkoolis ning jätkas õpinguid Tallinna Reaalkoolis, mille lõpetas 1997. aastal. Kõrghariduse omandas ta Tartu ülikooli majandusteaduskonnas, mille lõpetas 2002. aastal välismajanduse ja turunduse erialal. Rõivas astus reformierakonda 1998, aastal.

Aastatel 1999-2002 töötas Rõivas erakonnakaaslasest justiitsministri Märt Raski nõunikuna, aastatel 2002-2003 ASi IT Grupp suurklientide haldurina, 2003–2004. aastal jälle erakonnakaaslasest rahvastikuministri Paul-Eerik Rummo nõuniku-büroojuhatajana, aastatel 2004-2005 Tallinna Haabersti linnaosa vanemana ning aastatel 2005-2007 peaministri nõunikuna.

Lisaks oli ta Tallinna linnavolikogu liige aastatel 2005–2007 ning XI riigikogu liige aastatel 2007–2011. 2011 kuni 2012 kuulus Rõivas XII riigikogu koosseisu. Alates 11. detsembrist 2012 oli Rõivas Eesti Vabariigi sotsiaalminister ning pärast Siim Kallase loobumist peaministrikandidaadiks pürgimast, sai Rõivas 14. märtsil 2014. aastal uueks peaministriks.

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus

Reformierakonna aseesimeest Pentus-Rosimannust võib pidada samuti üheks staažikamaks parteitööliseks. Keit Pentus-Rosimannus on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja Bakalaureuse Erakoolis (tänane Akadeemia Nord), mille lõpetas 1995. aastal hõbemedaliga. Aastal 2000 sai Tallinna Pedagoogikaülikoolist (tänane Tallinna Ülikool) bakalaureusekraadi haldusjuhtimises ja Euroopa Liidu suhetes. Aastal 2000 alustas ta magistriõpinguid Tartu Ülikooli politoloogia erialal, mis on veel lõpetamata.

Pentus-Rosimannuse esimene kokkupuude Reformierakonnaga oli 1996. aastal, kui ta ülikooli teisel kursusel alustas valimiskorraldajana. 1997. aastal pani Keit Rosimannus aluse noorteklubile, millest hiljem kasvas välja Eesti Reformierakonna Noortekogu. Alates 1998. aastast on Keit Rosimannus Reformierakonna liige.

Keit Pentus-Rosimannus kandideeris 1999. aasta Riigikogu valimistel Tallinnas valimisringkonnas nr 3 ja sai 26 häält. Poliitilise nõunikuna on töötanud sotsiaal-, justiits- ja välisministri juures. 2003. aastal sai Pentus Tallinna kesklinna vanemaks. Selles ametis töötas ta 2 aastat. 2005. aastast töötas peaminister Andrus Ansipi büroo juhatajana.

2007. aastal kandideeris ta riigikogu valimistel ja sai 7049 häälega isikumandaadi. Ta oli XI riigikogu liige, kuulunud riigikogu rahandus- ja Euroopa Liidu asjade komisjoni. Alates 2009. aasta juunikuust oli ta riigikogu esimene aseesimees. Ta valiti ka XII riigikogu liikmeks.

6. aprillil 2011. aastal sai temast Andrus Ansipi kolmanda valitsuse keskkonnaminister. Samal ametikohal jätkas ta ka Taavi Rõivase valitsuses, kuni nimetati Euroopa Parlamenti lahkunud Urmas Paeti asemel novembris 2014 välisministriks.

Reformierakonna "ideoloog" ja riigikogu liige Kristen Michal

Tihti oravapartei ajuks kutsutav Kristen Michal lõpetas 1993. aastal Tallinna 17. Keskkooli ja õppis 1994–1999 Tallinna Pedagoogikaülikoolis haldusjuhtimist. Aastal 2009 lõpetas ta Akadeemias Nord õigusteaduse eriala. Ta õpib magistriõppes Tallinna Ülikooli Õigusakadeemias õigusteadust.

1996. aastal erakonda astunud Michal on olnud mitmetel juhtivatel ametikohtadel. Aastatel 2003–2011 oli ta erakonna peasekretär, alates 2011. aastast on ta erakonna volikogu esimees ja alates jaanuarist 2014 erakonna Tallinna organisatsiooni juhatuse esimees. Ühtlasi juhib Michal alates 2014. aastast ka Reformierakonna fraktsiooni XII riigikogus.

Ta on olnud Tallinna linnavolikogu liige 1999–2001 ja X riigikogu liige 2004–2007. Oktoobris 2009 valiti Michal taas Tallinna linnavolikogu liikmeks. Ta valiti ka XI riigikogu liikmeks, kuid lahkus ise riigikogust tööle erakonna peasekretärina. Juunis 2011 valiti Michal Eesti Reformierakonna volikogu esimeheks. 2011. aastal valiti Michal XII riigikogu koosseisu liikmeks, tema volitused olid peatatud seoses justiitsministriks olemisega detsembrini 2012. Siis astus Michal seoses erakonna rahaskandaaliga tagasi ja taandus uuesti riigikogu liikmeks.

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk

Alates 2007. aasta märtsist erakonda kuuluv 27-aastane Kukk on lõpetanud sisekaitseakadeemia maksunduse erialal ning õpib sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis magistriõppes. 

Alates 2009. aastast on Martin Kukk Tallinna Tehnikagümnaasiumi hoolekogu liige. Kukk valiti 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Tallinna linnavolikogusse ning sai volikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimeheks. Reformierakonna Tallinna piirkonna üldkoosolekul 30. jaanuaril 2010 valiti Martin Kukk piirkonnaorganisatsiooni juhatuse liikmeks.

Reformierakonna juhatus nimetas erakonna esimehe Andrus Ansipi ettepanekul 6. aprillil 2011 Martin Kuke erakonna peasekretäriks pärast senise peasekretäri Kristen Michali asumist justiitsministriks Ansipi kolmandas valitsuses.

Pärast nimetatud arikli ilmumist palus Martin Kukk lisada ka enda tööelu loetelusse järgmise: peale gümnaasiumi lõpetamist 2006. aastal asus Martin Kukk tööle ehituse peatöövõtuga tegelevasse ettevõtesse Betoneks Ehitus OÜ ning töötas seal objektiinsenerina. 2007. aasta algusest kuni 2008. aasta märtsini töötas Kukk Stokkeri tööriistakaupluseid varustavas hulgifirmas Mecro AS tootejuhina.

Riigikogu liige Kalle Palling

Riigikogulane Kalle Palling on lõpetanud Türi Gümnaasiumi 2003. Aastatel 2003 kuni 2009 õppis Palling Tartu Ülikooli Türi Kolledžis keskkonnateaduse erialal.

Palling on töötanud oma elu jooksul OÜ Piperonis müügiesindajana ning on alates 2005. aastast selle juhatuse liige. Ta on 2006. aasta maist Peostuudio OÜ juhatuse liige ning 2006. aasta augustist Virto OÜ juhatuse liige.

Kalle Palling on Eesti Reformierakonna liige alates 2005. Ta oli Eesti Reformierakonna Noortekogu peasekretär 2006–2007 ning on noortekogu juhatuse liige alates 2005 novembrist. Palling oli XI Riigikogu liige ja kuulub ka XII Riigikogu koosseisu. Riigikogus on palling muuseas ka Euroopa liidu asjade komisjoni esimees ning Palling kuulub samuti Eesti Energia nõukokku.

Riigikogu liige Lauri Luik

Riigikogu liige ja sealse kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik on lõpetanud Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi 2000. aastal ning Tallinna Tehnikaülikooli arvuti- ja süsteemitehnika erialal aastal 2004. 2009. aastal kaitses ta samal erialal magistrikraadi.

Lauri Luik on Reformierakonna liige alates 2000. aastast. Ta oli Haapsalu linnavolikogu liige aastatel, samuti valiti ta 2009. aastal Haapsalu linnavolikokku. Aastatel 2005-2011 oli Luik Reformierakonna juhatuse liige ning aastal 2007. sai temast XI riigikogu liige. Ta kandideeris ka 2011. aasta riigikogu valimistel, sai 1931 häält ja osutus valituks ka riigikogu XII koosseisu.

Luik on ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liige, Hasartmängumaksu Nõukogu esimees, EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse nõukogu liige ning Eesti Koolispordi Liidu president.

Riigikogu liige Remo Holsmer

Remo Holsmer on lõpetanud Tallinna reaalkooli ning 2002. aastal Tallinna Tehnikaülikooli avalik halduse eriala bakalaureuseastme. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli avaliku halduse magistrantuuri.

2000. aastast kuulub Holsmer Reformierakonda. 2005–2011 oli ta Tallinna linnavolikogu liige. Holsmer on töötanud Tallinna abilinnapea nõunikuna, Kristiine linnaosa vanemana, peaministri nõunikuna, BC Kalev/Cramo mänedžerina ning Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna. 2011. aastast on ta XII riigikogu liige ja Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.

Holsmer on ka AS Tallinna Sadama nõukogu liige, Elektriraudtee AS-i nõukogu liige, OÜ Infashioin osanik ning OÜ Gentle Touch osanik.