Tuli linnale kuuluvas majas sai alguse vaheuksest, mis viib Sirbi toimetusest juba mitmendat aastat tühjalt seisva ja korteriskandaaliga seotud ruumini. Kohal käinud tuletõrjujate väitel oli tegu süütamisega, kirjutas Eesti Päevaleht.

Õpetajate Lehe vastutava toimetaja Tiia Penjami sõnul tulid esmalt kella kolme paiku öösel häiresignaali peale välja Akropoli turvamehed, kes avastasid, et Sirbi toimetuse ja tühjade pindade vaheline uks on lahti tehtud.

“Poolteist tundi hiljem hakkasid andurid taas tööle, siis oli juba suits vastas,” kirjeldas Penjam.

Kriminaalasja algatanud politsei pole seni uurimisega edasi jõudnud. Penjami sõnul on Sirbi töötajad juhtinud korduvalt kesklinna valitsuse tähelepanu sellele, et ruumid võivad kasutuseta seistes olla ohtlikud.

Tulekahju võimalike tagamaade kohta ei osanud Penjam midagi arvata. “Meie kuulujuttude ja kõmuga ei tegele,” sõnas ta.

Sirbi peatoimetaja Mihkel Mutt tunnistas, et toimetustest vabaks jäävad ruumid asuvad väga magusas kohas. “Meie maksime väikest renti — 50 krooni ruutmeetri eest,” lausus Mutt. Tema sõnul on mõistetav, kui linn tahab omanikuna edaspidi rohkem teenida.

Ei Mutt ega Sirbi peatoimetaja asetäitja Tiina Mattisen olnud kursis, kellele kuuluvad naabruses asuvad pinnad. “Meile ei avalikustata, kelle omad need tühjad ruumid on,” ütles Mattisen. Võimalik, et süütamine oli nende rentniku vastu suunatud, pakkus ta.

Kesklinna valitsuse andmetel sai 1999. aasta sügisel Tallinna ühes hinnalisemas kinnistus 174 ruutmeetrit pinda pensionil näitleja Heino Torga.

Tema oli üks neist, kellele eelmised kesklinna vanemad Jüri Ott ja Elmar Sepp jagasid aastatel 1996-1999 sundüürnike elamistingimuste parandamise sildi all nn mitte-eluruume.

Lepingu järgi andis kellegi variisikuks peetav Torga vastu korteri Vilmsi tänaval. Kui suurem osa taolise skeemiga seotud korteritest on juba ammu EVP-de eest erastatud, siis Pärnu maantee maja pinnad kuuluvad veel tervenisti Tallinna linnale.

Arco Vara projektijuhi Rünno Sule sõnul on ülimalt ebatõenäoline, et keegi ajab kinnisvaraäri läbi süütamise. “Selliseid pindasid pakutakse pidevalt avalikel enampakkumistel ja huvi on väga väike,” märkis Sulg.

Mõlemad ajalehed otsivad praegu endale koostöös kultuuriministeeriumiga uusi ruume. Kahe toimetuse remont läheks maksma pool miljonit krooni, milleks meil raha ei ole, sõnas Penjam.

Toimetustel on linnaga sõlmitud ajutised rendilepingud ning majas edasi töötamine oleks tema väitel perspektiivitu.

Kuna põlengus hävisid elektrijuhtmed, peavad toimetused läbi ajama ajutise elektrisüsteemi ja interneti püsiühenduseta.