Pohlak jääb naisepeksu eest karistuseta
Vägivald oli kirjutatu järgi väldanud 2002. aastani. Menetlus algatatigi ajakirjanduses avaldatud andmete põhjal, ütles Delfile põhja politsei pressiesindaja Erle Rudi.
Põhja politsei poolt läbi viidud kohtueelse uurimise käigus leidis nimetatud ajaperioodist faktiliselt kinnitust kaks füüsilise vägivalla episoodi, millest üks pandi toime 1998. aasta septembris ja teine 2000. aasta sügisel.
Pohlak eitas vägivalla tarvitamist, välja arvatud ühel korral, kus ta enda sõnul kannatanut siiski vaid enesekaitseks lõi.
Kriminaalmenetlust juhtinud Põhja ringkonnaprokurör Eve Soostar märkis kriminaalasja lõpetamise määruses, et kuigi kannatanu ütluste kohaselt oli füüsilise vägivalla tarvitamine tema suhtes korduv, ei olnud enam võimalik täpsustada, millal, mis põhjusel ja kuidas täpselt kõik juhtus.
Prokuratuuril puuduvad andmed selle kohta, nagu oleks Pohlak vägivallaaktid tekitanud tavalisest oluliselt suuremat füüsilist valu ja kannatusi või kestnud süstemaatiliselt karistusseadustiku piinamist käsitleva paragrahvi mõttes.
Soostar ütles, et kahtlustatava käitumises sisaldus siiski kriminaalkoodeksi paragrahv 113 koosseis, mille sisuks on kehaline väärkohtlemine.
Tegu on kolmanda astme kuriteoga, mis riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2002. aasta sügise määruse järgi on praeguseks aegunud. See kuritegu aegub viie aastaga.
Seega asus prokurör seisukohale, et kogutud tõendusmaterjalile vaatamata puudub seaduslik alus Pohlaku kriminaalvastutusele võtmiseks aegumise tõttu.
“Teise inimese vägivaldse käitumise pärast kannatavad inimesed peaksid püüdma olla hirmust üle ja pöörduma õiguskaitseasutuste poole võimalikult kiiresti,” ütles Soostar.
“Aastaid hiljem on kriminaalasja menetlemine oluliselt raskendatud, sest kannatanu ega tunnistajad ei suuda reeglina meenutada ja aidata tõendada asjaolusid, milliste tuvastamine on väidetava kuritöö toime pannud isik kohtu alla saatmiseks vajalik.“
