Põhjaväil viib Kadriorust sadakond kaitsealust puud
Teenistuse looduskaitse peaspetsialist Tiina Napp selgitas, et kooskõlastuse andmisel lähtuti asjaolust, et Põhjaväila ja Russalka ristmiku rajamine on Tallinna liikluskorralduse parandamise seisukohalt väga vajalik. “Kadrioru pargi ja Russalka vahe on pudelikael, kus suurte liiklusvoogude läbijuhtimine ei ole teisiti võimalik,” rääkis Napp. “Pika menetlusprotsessi käigus õnnestus meil lahendust nii palju muuta, et teede ümberpaigutamisel vähenes likvideeritavate puude arv pea kolmekümne võrra.”
Napp osutas, et projekti avalikustamise käigus ei olnud ühtki protesti, mis oleks puudutanud puude raiumist ning tegevust kaitsealuses pargis.
Suurejoonelise teearenduse mõju Kadrioru puudele hinnanud dendroloog Olev Abner märkis, et kogu ristmiku rekonstrueerimine mõjutaks suuremal või vähemal määral pea 400 puud. “Täies mahus tõstetakse ümber tänavavalgustid, foorid, teeserva rajatakse rattateed – kõik see laiendab mõjupiirkonda,” osutas Abner, kelle sõnul jääb Põhjaväila ette sadakond puud.
“Ristmikule kavandatavast tunnelist alates jäävad läbimurdele ette vanad ja suured remmelgad. Osa neist on oma eluea lõpul, osa võiks veel edasi kesta,” tõi Abner välja. Enamik langetamisele minevaid puid on aga vahtrad ja saarepuud ning nende hulgas on ka mõned tammed.
“Teelõigu alla jäävatest puudest saab ümber istutada vaid mõne, ülejäänud on selleks liiga vanad,” märkis dendroloog. “Selline teetrassi valik oli paratamatu, teiste variantide puhul hakkaks läbimurre liiga sügavalt läbi pargi kulgema.”
Kadriorus elav tuntud kunstnik Jüri Arrak, kellele on piirkonnas toimuv alati korda läinud, peab läbimurde tõttu puude langetamist niisama küsitavaks kui pargi alumise aia barokkaiaks kujundamist.
“Loomulikult olen ma Kadrioru elanikuna puude – eriti just vanade puude – mahavõtmise vastu,” ütles Arrak. “Kui vähegi võimalik, tuleks puud säilitada ja nende mahavõtmise vastu seista.”
