Põhja-Korea tuumakatsetus „kostus“ ka Eestisse

 (46)
Sellel Eesti Geoloogiakeskuse joonisel on näha kõigi kolme Eesti jaama seismogrammide vertikaalkomponent Põhja-Korea tuumaplahvatuse ajal, ülevalt alla Vasula, Matsalu, Arbavere. Lõike pikkus on 30 sekundit ja kasutatud filter 0,7-5 Hz.
Sellel Eesti Geoloogiakeskuse joonisel on näha kõigi kolme Eesti jaama seismogrammide vertikaalkomponent Põhja-Korea tuumaplahvatuse ajal, ülevalt alla Vasula, Matsalu, Arbavere. Lõike pikkus on 30 sekundit ja kasutatud filter 0,7-5 Hz.

Eesti seismojaamad registreerisid täna varahommikul ebatavalise signaali, mis osutus Põhja-Korea tuumakatsetuseks.

„Eesti seismojaamades tuvastati see tuumakatsetus väga selgelt, umbes kümne minuti pärast plahvatust, sest sellise kiirusega lainetus siia kohale jõuab,“ rääkis Eesti Geoloogiakeskuse juhtivseismoloog Heidi Soosalu Delfile.

„Ameerika geoloogilise teenistuse andmetel oli selle plahvatuse võimsus 5,1 magnituudi. Aga eks see teave võib veel uuringu käigus täpsustuda. Kui mõõta selle plahvatuse võimsust trotüüliekvivalendis, siis oli see 25 kilotonni ehk umbes kaks korda võimsam kui Hiroshima tuumaplahvatus,“ lisas ta.

See, kuidas aru saada, et tegemist pole pelgalt väikese maavärinaga, vaid tuumakatsetusega, on Soosalu sõnul väga oluline rahvusvaheline uuringu teema. Selleks, et saaks tuumakatsetused kontrolli alla, peab uurima, et keegi neid ei teeks ning siinkohal on seismoseirel väga suur roll.

„See on omaette teadus, kuidas signaali kujust välja lugeda, et millega on tegu. Need signaali omadused natuke erinevad tuumaplahvatuse puhul sama võimsa maavärina omadest,“ rääkis Soosalu.

„Olulist rolli mängib ka see, et kui on teada, et mingil riigil on sarnased kavatsused ja omakorda konkreetsed militaarpiirkonnad. Kaasa aitab ka see, kui on teada, et piirkond ei ole seimiliselt väga aktiivne ja oleks väga haruldane, kui seal nii tugev maavärin oleks,“ kirjeldas ta tuumaplahvatuste tuvastamise protsessi.

Seotud lood:

Eesti seismojaamade tulemusi kasutavad ka rahvusvahelised organisatsioonid. Näiteks Saksamaal asuv Potsdamis asuv maauuringute keskus.

„Vasula seismojaam on ametlik osa sellest võrgust, kuid kõigi kolme jaama andmed lähevad tegelikult sinna rahvusvahelisse süsteemi. Samuti on meil on andmevahetus Soomega,“ ütles Soosalu.

Kõvemat pauku seismoloogide eest ei peida

Kui tuumakatsetused on üsnagi haruldased, siis muudest inimeste poolt põhjustatud sündmustest seismojaamades puudust ei ole.

„Näiteks Narva kandis karjäärides toimuvad lõhkamised on väga hästi identifitseeritavad. Ka paekivikarjäärides tehakse lõhkamisi, kuid natuke väiksemaid,“ sõnas Soosalu.

Ka mullu kevadel NATO mereväeõppuste Open Spirit käigus registreerisid seismojaamad kümnekonna päeva jooksul Eesti vetes umbes 70 lõhkamist, millest igaüks tähistas mõne ilmasõja-aegse lõhkekeha ohutut lõppu.

„Looduslikke maavärinaid on Eestis vähe, kuid tehistegevust on küll päris palju,“ võtab Soosalu olukorra kokku.

Kui üldjuhul on lõhkamiste näol tegemist täiesti seadusliku tegevusega, siis kui keegi üritaks ebaseaduslikult midagi õhkida, siis jääks ta seismoseire tõttu üsna kergesti vahele.

„Sealjuures on oluline märkida, et mõnel muul meetodil ei olegi ehk võimalik tagant järele teada, millal intsident juhtus, kuid seismoseire abil saab täpse aja teada,“ lisas ta.