Põhiseaduslik lepe hääletusele?

 (14)
Juhan Parts
Postimees/Scanpix

Peaminister Juhan Parts ei välista Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe küsimuses rahvahääletuse korraldamist, kuigi tema sõnul on sellest veel vara rääkida.

Parts ütles neljapäeval ajakirjanikele, et Suurbritannia otsus referendumi korraldamise kohta Eesti otsust otseselt ei mõjuta.

“Meil ei ole mingit põhjust referendumit peljata, kuid selle üle tasub arutada siis, kui põhiseaduslik lepe õnnestub juunis sõlmida. Kui Euroopa Liidu ülemkogu õnnestub, siis võib seda rahulikult arutada,” lausus Parts.

Seni on valitsus toetanud kindlalt seisukohta, et põhiseadusliku leppe ratifitseerimiseks jätkub riigikogu otsusest.

Briti peaminister Tony Blair kinnitas teisipäeval valmisolekut korraldada rahvahääletus Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe üle, kuid tema sõnul ei juhtu see enne kui aasta pärast või veelgi hiljem.

EL-i põhiseaduse vastuvõtmine nurjus mullu detsembris Brüsseli tippkohtumisel peaasjalikult Hispaania ja Poola vastuseisu tõttu. Nüüdseks on mõlemad ilmutanud valmidust kompromissile minna.

Mitu EL-i liikmesriiki kavatseb põhiseaduse üle rahvahääletuse korraldada, kui sellele on juunis alla kirjutatud. Eitav tulemus kas või üheski riigis saab seaduse jõustumisele tõenäoliselt takistuseks.

Rahvahääletuse on kindlasti otsustanud korraldada Suurbritannia, Taani, Iirimaa ja Luksemburg. Rahvahääletuse korraldamise kavast on teatanud, kuid pole lõplikult küsimust otsustanud Holland, Poola ja Läti.

Praeguse seisuga kavatsevad Euroopa Liidu praegustest ja uutest liikmetest põhiseadusliku leppe ratifitseerida parlamendis Eesti, Leedu, Belgia, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Soome, Rootsi, Küpros ja Malta.

Referendumi suhtes ei ole veel mingit otsust langetanud Austria, Prantsusmaa, Portugal, Hispaania, Tšehhi, Ungari, Slovakkia ega Sloveenia.