Põhiseaduskomisjon saatis abielureferendumi eelnõu esimesele lugemisele

 (114)
Abielusõrmused
AbielusõrmusedFoto: Argo Ingver

Täna erakorraliselt kogunenud põhiseaduskomisjon otsustas, et abieluteemalise rahvahääletuse eelnõu läheb riigikogus esimesele lugemisele 14. detsembril.

Esmaspäeval hääletas opositsioon koos Isamaa liikme Siim Valmar Kiisleriga abielureferendumi eelnõu komisjoni nädala päevakorrast välja. Seepeale teatas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, et Kiisler vahetatakse komisjonis välja teise saadikuga, kes seal erakonna vaateid paremini esindaks. Kuigi algselt pidi vahetus olema ajutine, siis selgus, et Kiisleri asemel asub seal alaliselt tööle Heiki Hepner.

Eelnõu saadeti esimesele lugemisele

Kuna abielureferendumi eelnõu oli nädala päevakorrast maas ja järgmine nädal on riigikogus istungitevaba, siis kutsuti täna kokku erakorraline videokohtumine. Vähemusse jäänud opositsioon ei saanud abieluteemalise rahvahääletuse menetlemist enam takistada ja komisjon otsustas referendumi eelnõu esimesele lugemisele saata. "See otsus rulliti läbi," nentis komisjoni aseesimees sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets.

Seotud lood:

Komisjon otsustas, et eelnõu läheb esimesele lugemisele 14. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 30. detsember.

Komisjoni esimehe Anti Poolametsa (EKRE) sõnul on selles küsimuses täiesti loomulik kasutada otsedemokraatiat. "Nii nagu kohtumenetlus aitab konflikte ühiskonnast välja viia, nii aitab ka rahvahääletus abielu küsimuses selgust saada," ütles Poolamets. "Meil on see teema õhus ja see vajab rahva vastust, anname selle küsimuse ülemkohtuniku ehk rahva otsustada."

Poolametsa sõnul on Eesti rahvahääletuse võimalust alakasutanud ja ta näeb selles suuri võimalusi otsedemokraatia arendamiseks. Ta tõi võrdluseks, et meie naaberriigid Läti ja Leedu on kasutanud seda alates 1992. aastast oluliselt aktiivsemalt, vastavalt kaheksal ja üheteistkümnel korral. Ta märkis, et perekonna ja abielu mõiste kohta on erinevatel mandritel tehtud rahvahääletusi vähemalt 40 korral.

Komisjoni aseesimees Lauri Läänemets (SDE) märkis, et eelnõu seletuskiri on väga lakooniline ja seal ei ole kirjas rahvahääletuse õiguslikke tagajärgi. "Inimestel puudub vähimgi selgus, milline on õiguslik tagajärg sellele, kui ta hääletab "jah" ja mis on õiguslik tagajärg, kui ta hääletab "ei". Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne täpsustab, et näiteks valitsus peaks rahva tahte alusel algatama eelnõu. Aga millise eelnõu valitsus "ei" puhul algatama peaks, on täiesti puudu," rääkis Läänemets. Tema sõnul on eelnõu seetõttu vastuolus põhiseadusega.

Läänemets ütles, et hinnates eelnõu edasise menetlemise kulgu, on väga ebatõenäoline, et rahvahääletuse saab 18. aprillil korraldada, nagu koalitsioon on lubanud.

"Et rahvahääletust sel ajal korraldada, on vaja, et riigikogu jõuaks otsuse teha hiljemalt 18. jaanuaril (rahvahääletuse seaduse järgi saab referendumi korraldada siis, kui riigikogu vastavast otsusest on möödunud vähemalt kolm kuud - toim.). Arvestades protseduurikat ning ees seisvaid muudatusettepanekuid ja nende arutamist, siis ma ei näe, et referendum nii vara toimuda saaks," nentis ta.